Kui sõidate ühistranspordis, seisate poekassas või jalutate linnas kellegi selja taga ning teie ninna tungib ebaloomulikult tugev lavendli-, kevadõite, troopika- või muu lõhn, siis suure tõenäosusega on teie lähedal olev inimene pesnud oma rõivaid tavalise pesuvahendiga. Sellisega, millel on loodusega vähe pistmist. 

Kui kasutate ise samasugust pesuvahendit, siis te ilmselt seda lõhna ei tunne, sest see on loomulik osa teie lõhnakeskkonnast. Aga kui ei kasuta, siis on ümbritsev elukeskkond täis keemiahaisu.

Niisugused pesuvahendid võivad tunduda taskukohased ja olla tõhusad, ent neile on alternatiive, mis on keskkonnasõbralikud, ei põhjusta allergiaid, ei haise ja mis on kasutuskordade ning hinna suhtelt hoopis mõistlikumad valikud. 

Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan kutsus stuudiosse Merylin Rüütli, kelle asutatud ettevõte ja kaubamärk Mulieres on erakordne nähtus. Nad müüvad oma looduslikke puhastusvahendeid juba 15 riigis. Oma pere vajadustest ja katsetustest alguse saanud edulugu levib mõnuga ja jätab endast maha peaaegu olematu keskkonnajälje. Mida ei saa öelda neist tuhandeid kordi rikkamate ja suuremate puhastusvahenditootjate kohta, kes poelette täidavad. 

Miks Mulierese tooted puhastavad vähemalt samaväärselt, aga ei kubise keemiast? Kuidas Mulierese lugu alguse sai ja kui keeruline on nende kümne aasta teekond olnud? Sellest räägimegi Merylin Rüütliga.