Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan kutsus stuudiosse kaks meest, kes teavad midagi, mida enamik inimesi ei tea. Nad teavad seda, kuidas tänavu suvel Tallinnas ja järgmisest aastast kogu Eestis peavad spordivõistluste, festivalide ja kontsertide korraldajad hakkama saama nii, et ei kasuta grammigi ühekordseid nõusid. 

Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba ja festivali Augustibluus korraldaja Martti Mutli räägivad sellest, mis jääb kardina taha – pandipakendi süsteemist ja selle toimimisest. Osa ürituste korraldajate jaoks on see uus teema, osa jaoks mitte, aga nad kõik peavad hakkama saama. 

Kaupo Karba sõnul on see väga, väga suur muutus, millega peavad harjuma nii sajad tuhanded inimesed kui ka ürituste korraldajad. Alustuseks tehakse kõigepealt Tallinnas vahet rahvarohkete ja väikeste ürituste korraldamisel. Kui on ühe päeva jooksul on alla 30 000 külastaja, siis tuleb korduskasutatavad topsid ja sööginõud kasutusele võtta 1. juunist. Ja kui on päeva jooksul üle 30 000 külastaja, siis rakendub nõue 1. jaanuarist. Siis laieneb uus kord kogu Eestile. 

Kõige selle peaproov on juba sel suvel Tallinnas, kui toimub noorte tantsu- ja laulupidu. Ainuüksi esinejad söövad ära 150 000 portsjonit suppi, mida serveeritakse korduskasutatavatest kaussidest. Lisanduvad taldrikud, topsid, lusikad, kahvlid. Kõik korduskasutatavad, mida tuleb laiali vedada, pesta, uuesti kasutada, uuesti pesta jne. 

“Kindlasti saab see olema logistiliselt väga suur väljakutse,” ütles Karba. 

Saates räägitakse ka Augustibluusi eelmise suve kogemusest. Kolmepäevasel festivalil olid esimest korda kasutusel panditopsid. Martti Mutli selgitab, millist jõupingutust see korraldajale tähendas. 

Kõige suuremad ühekordsete topside kasutajad on tanklate kliendid. Millal kaovad ühekordsed topsid tanklatest? Karba sõnul on lähiajal seegi otsus tulemas ja see on taaskord suur muutus.