Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni aruanne nendib, et pool kõigist aastail 1970-2019 registreeritud katastroofidest olid seotud ilmastiku, kliima, sademete ja üleujutustega. Keskmiselt on iga päev kuskil maailmas mõni seesugune traagiline sündmus. 

Tänavune juuli oli Maa ajaloo kõige kuumem kuu. Kliima soojeneb ja uued temperatuurirekordid sünnivad nii maismaal kui ka ookeanides. 

Kuidas see mõjutab Eesti elanikke ja loodust, sellest rääkisime Rohetunnis geofüüsika doktori, Tartu Ülikooli meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessori, atmosfäärifüüsik Piia Postiga. 

Palju räägitakse kliimamuutuste leevendamise abinõudest, aga sellele, kuidas muutustega kohaneda, pööratakse vähe tähelepanu. “Eestis puudub kliimamuutustega kohanemise õige strateegia,” märkis Post. “Tõepoolest, eriti selle leevendamise osas on olemas rahvusvahelised lepped, millest me oleme väga varmad kinni pidama ja see kõik on väga õige ning seda tulebki teha, aga kliimamuutustega kohanemise osas on niimoodi, et seda tuleb teha siin kohapeal. Ja seda me peame ise tegema oma tarkusest lähtudes. Probleem on selles, et tegelikult ei ole tellitud neid teadusuuringuid. Kliimamuutustega kohanemise kava on kokku pandud umbes kümme aastat tagasi. Selleks andis raha Norra riik, aga meie teadlastena vaatasime juba tol hetkel kõrvalt, et seda tehti mitte tolleaegse teaduse tasemel, vaid omaenese tarkusest. Pärast seda pole sisuliselt seda kava uuendatud. Sellega käis kaasa ka rakenduskava, aga neid rakenduskava asju pole kunagi ellu viidud.” 

Piia Post rääkis ka eelmise nädala suurest tormist, mis tekitas purustusi Lätis, oli meil suhteliselt leebe, aga siit edasi liikudes põhjustas Norras harvanähtavas ulatuses üleujutusi. 

Vestlesime ka Vaikse ookeani soojenemise kliimanähtuse El Niño mõjust, mis ulatub isegi meieni, kliimaharidusest ja kliimaärevusest.