Kuidas kõige tõhusamalt tappa sääski ja äädikakärbseid? Suvel ja sügisel küsitakse seda alatihti. See on ühtpidi mõistetav, aga olulisemad on hoopis teised küsimused. Need, mille vastused aitavad mõista, miks mõned putukaliigid satuvad inimese majapidamisse ja tunnevad end seal koduselt. Siin tuleb appi bioloog Urmas Tartes.

Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopani ja Urmas Tartese vestlusest saad teada:

Mis imeväiksed sääsed need on, kes tungivad suveööl läbi aknavõrgu aukude ja ründavad eriti meelsasti väikseid lapsi? Miks just lapsi? 

Kuidas äädikakärbsed koju tekivad ja miks neile seal meeldib? Kuidas nad paljunevad ja kas neid saaks vältida? 

Miks kõik Eestis elavad ämblikud on mürgised, aga kas neid peaks seepärast kartma? Miks mõnes Eesti piirkonnas elavad nad suurte seltskondadena koos, kuigi “kiskjad” eelistavad üksindust?   

Mida teevad sinu kodus kõrvahargid ja miks nad ise oleks pigem kuskil mujal?

Miks põdra- ja hirvekärbestele meeldivad su juuksed ja mida nad seal teevad? Kes see hirvekärbes veel on?

Kas linnadesse paigaldatud putukahotellid on niisama toredad asjad või on neist tõepoolest putukatele ja liigirikkusele kasu?         

Miks on infotehnoloogiline kirjaoskus üks tähtsamaid oskusi?

Kuidas aitab meid tehisaru loodusteaduses, rohepöördes ja elus laiemalt ning miks oskus õigesti küsimusi formuleerida on seejuures eriti oluline?