Oleme liiga kaua ignoreerinud katastroofilisi kliimamuutusi, mis meie ümber aset leiavad. Kliimavaldkonna viimsepäeva kella jõudmine keskööni on hirmuäratavalt lähedal. Kui me kiiresti ei reageeri, lõhkeb viitsütikuga pomm, mille tagajärjed on hirmutavad, kirjutab Noore Ettevõtja konkursi 2021 nominent Sergei Bogatenkov.
Aasta alguses ühines USA uuesti Pariisi kliimaleppega, kust oli sama innukalt eelmise presidendi valitsusajal lahkunud. Ei möödu päevagi, kui rohe- ja kliimateemad ei kõlaks ajakirjanduses, omavahelistes vestlustes või poliitilises diskussioonis, rääkimata rohepöörde seosest kallinenud energiahinnaga.
Ometi on minu hinnangul inimeste teadmised kliima- ja keskkonnaprobleemidest madalad ja tegelikku arusaamist vähe. Inforuum Eestis on katkendlik, arvamusliidrid puuduvad ning tegevusi kliimavaldkonna probleemide ohjeldamiseks liiga vähe.
See on lühinägelik, sest kliimaprobleemide ees seisame ühtviisi kõik. Mõned riigid lihtsalt varem kui teised. Kui kliima muutub, on sellel oluline mõju loodusvaradele, maailma majandusele ja meie kõigi tervisele ning heaolule. See toob kaasa temperatuuri ja merepinna tõusu, sademete mustrite muutumise ja äärmuslike ilmastikunähtuste, nagu üleujutused ja põud, sagenemise.
Ootusärevuses maailm
Pühapäeval algas olulisim kliimavaldkonna konverents alates 2015. aasta kliimakõnelustest Pariisis. Šotimaal, Glasgows peetakse ÜRO kliimamuutuse konverentsi COP26, et seada uued eesmärgid planeeti soojendava söe, nafta ja gaasi põletamise heitkoguste vähendamiseks.
Seekordne kohtumine on kriitiline, sest teadlaste sõnul peavad riigid fossiilkütustest viivitamatult ja järsult eemalduma, kui nad loodavad kliimamuutuse kõige katastroofilisemaid mõjusid vältida. Peaaegu 200 riigilt oodatakse heitkoguste vähendamise plaane, mis võivad tuua kaasa suuri muutusi meie igapäevaelus.
Lihtsalt öeldes on ÜRO prioriteedid järgmised: tegevuskava aastaks 2030, et sajandi keskpaigaks oleks siiski võimalik hoiduda 1,5-kraadisest maailma keskmise temperatuuri tõusust, koosluste ja looduslike elupaikade kaitsmisega kohanemine, rahastusmehhanismide kokkuleppimine ning ühiselt tegutsemine.
1,5-kraadine keskmine temperatuuri tõus on künnis, millest enama puhul kasvavad teadlaste sõnul tohutult globaalse soojenemise ohud – näiteks surmavad kuumalained, veepuudus, viljapuudused ja ökosüsteemi kokkuvarisemine.
Ootus on suur, et jõukad riigid suurendavad oluliselt rahalist toetust, et aidata arengumaadel kohaneda soojenemise mõjudega ja luua majandust, mis ei sõltu fossiilkütustest. Ometi on just arengumaad need, kes tajuvad suuri kliimamõjudega seotud muutuseid enda elukeskkonnas esimesena.
Meie probleem on madal teadlikkus
Mulle näib, et kliimateadlikkus sarnaneb paljuski finantskirjaoskusega. Kuigi suures pildis teame, mida tähendab investeerimine või enda igapäevase rahaga ümberkäimise oskus, on sellel endiselt mõistetavat sisu ja tegevust suurema auditooriumi jaoks vähe. Eriti veel olukorras, kui tegeleme ajaloo suurima tervisevaldkonna kriisiga, mis laastab nii majanduslikult kui ka vaimselt.
Maailmamere taseme tõus, inimeste elupaikade hävinemine, toidu- ja veepuudus ning miljonid kliimapõgenikud on vaid mõned märksõnad läheneva kliimakatastroofi tagajärgedest. Peaksime ühtse kogukonnana võtma vastutuse ja rolli inimeste kliimavaldkonna ja keskkonna alase teadlikkuse kasvatamisel.
Peame rääkima rohkem sellest, et õige pea võivad Eestit ees oodata täpselt samasugused kliimamuutustest tingitud probleemid, mis juba täna arengumaid.
Kliimapõgenikud kõikjal maailmas
Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse kinnitusel võib kliimast põhjustatud kahju Euroopa Liidus ulatuda vähemalt 190 miljardi euroni, kui ülemaailmne temperatuur tõuseb aastaks 2071 3,5 °C. See tähendab 1,8% praegusest sisemajanduse kogutoodangust. Mitmed ilmaga seotud äärmused võivad nende keskmist esinemissagedust kahekordistuda.
Selle tagajärjel võib kuumusega seotud surmajuhtumite arv ulatuda umbes 200 000-ni, jõgede üleujutuste kahjude maksumus ületada 10 miljardit eurot ja Lõuna-Euroopas põleda 8000 km2 metsa – viiendik Eesti pindalast. Põudadest mõjutatud inimeste arv võib suureneda seitsmekordseks ja merepinna tõusust tingitud rannikukahjustused enam kui kolmekordistuda.
Euroopat ootab kliimamuutustega toimetulekul ja kohanemisel hinnanguliselt 200 miljoni kodust lahkuma sunnitud inimese sisseränne. Ent migratsiooniprobleemid ja kliimapõgenikud seavad Eesti-suguse väikeriigi suurte väljakutsete ette.
USA teaduste akadeemia 2019. aasta uuringust nähtub, et veetase meredes võib käesoleva sajandi lõpuks tõusta kliimamuutuste tõttu üle kahe meetri. Globaalne keskmine merepinna tõus, mis viimase veerandsajandi jooksul on olnud kiirenevas tempos, keskmiselt umbes +3 mm aastas, ähvardab rannikualade kogukondi ja ökosüsteeme kogu maailmas.
Hoolimata äärmiselt keerulisest aegruumist ei tohi me unustada kliimat ja keskkonda enda ümber. Vastasel juhul tegutsevad meie ignorantsuse tagajärgedega kui veel mitte meie ise, siis kindlasti meie lapsed ja lapselapsed. Loodan, et ÜRO kliimakohtumine Šotimaal tõestab riikide võimes ühiselt kokku leppida konkreetsetes tegevustes, kuidas edasi minna, sest täna on viimsepäeva kell nihkunud ühe sekundi võrra veel keskööle lähemale.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
