Mõttekoht: kas sina ostaksid värskeid puurikana mune?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Munalett Prismas. Foto: Ruth Mägi

Muna on meie toidulaual aina tihedam külaline, tegu on tõeliselt mitmekesise ja lihtsa toiduainega, millest saab valmistada paljusid eri roogasid, lisaks on ta sage koostisosa ka küpsetistes. Mõttes me eelistame loomulikult mune, mille on munenud vabalt ringi siblivad kanad, ent reaalsuses rändavad meie toidukorvi puurikanade munad, ja seda vaatamata sellele, et oleme ostnud “maamuna” või “talumuna”.

90% Eestis müüdavatest munadest on puurikanade munad, ja seda olenemata sellest, et meil kõigis poodides müügil õrrekanade, vabalt peetavate kanade munad ja mahemunad samuti. Kõik poed on selle eest hoolitsenud, et inimene saaks munaleti ees valida. Rimi turundusjuht Katrin Bats tõdeb, et kuigi Rimi on kanamunade teadlikumasse tarbimisse omajagu panustanud, on klientide teadlikkus selles osas on veel madal: “Täna paneb 85% ostjatest oma ostukorvi puurikanade ehk number 3 kanamuna.”

Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski mainib, et suurem osa tarbijaid teeb vastava otsuse hinna põhjal: “Kuigi enamik tarbijaskonnast toetab loomadega arvestava toidutööstuse toodangu osakaalu kasvu kaubanduses, langetab endiselt valdav enamus inimestest lõpliku ostuotsuse hinnasildi põhjal. Puuris peetavate kanade munade müügi täielikuks lõpetamiseks on vaja soodsa majanduskeskkonna kasvu, nõrgemate tarbijagruppide majandusliku heaolu tõusu ja tarbijate hinnatundlikkuse vähenemist.”

Nii Rimi kui ka Prisma on teada andnud, mis ajaks nemad lõpetavad puurikanade munade müügi täielikult. Rimi on paika pannud, et 2025. aastaks nende lettidelt enam puurimune ei leia ja Prisma kett on käinud välja veksli, et neil juhtub see 2026. aasta lõpuks.

Selver pole sellist lubadust välja käinud ja Selveri kommunikatsioonijuht sõnab, et nad teevad seda siis, kui leiavad Eestist piisava mahuga munatootjad, kes suudaksid katta nende ostjate munavajadused. Just nimelt sel põhjusel leiab praegu Rimist ja ka Selverist humaansema pidamisviisiga kanade mune, mis on pärit hoopis piiri tagant.

Hetkel tulevad Rimi omamärgi õrrekanade munad Leedust, omamärgi vabapidamisel kanade munad aga Poolast. “Paraku pole me hetkel leidnud Eestist vabapidamisel kanamunade pakkujat, kes vastaks meie kõrgetele kvaliteedinõuetele ja suudaks pakkuda piisavalt suuri koguseid, et kõiki meie 86-t kauplust varustada,” nendib Katrin Bats.

Maamuna või talumuna muneb puurikana

Hind määrab ostuotsuse tegemise juures palju. Kuid oma osa on mängida ka psühholoogial. Nii nagu mitme teisegi toiduaine ostuotsuse tegemise puhul, toimib munade puhul ostuleti ees samuti see, mida me nimetame “oma ja hea”. Nii on paljude pakkide peal kirjas hoopis värsked maamunad või kollased talumunad. See tundub meile oma ja hea ning tootjad tunnevad oma ostjaid.

Kuid kas sa oled kunagi vaadanud, kas maamuna on munenud puurikana või hoopis vabalt ringi sibliv kana? Kui paki peal antakse mõista, et järgmise hommiku omlett tuleb sul tõelistest maamunadest, mis on kasvatatud kalli vanaema poolt, kes hommikust õhtuni oma kanadega räägib ja neid õue pealt tip-tip-tip kokku kutsub, siis asi on tõest väga kaugel.

Kõik sellised munad on tegelikult puurikanade munetud. Ja see on paki peal kirjas, me lihtsalt ei loe, mis pakil kirjas. Kui sa seda aga tead ja ostad ikka puurikana mune, siis võib endalt sama hästi küsida hoopis nii – kui munapaki peale oleks kirjutatud “Värsked puurikanade munad”, siis kas munaisu jääb samaks…

Meie oma munateadlikkus (või antud juhul siiski teadmatus) määrab selle, millise kana muna meie toidulaual domineerib. Kui munalembuse taga on hoolimatus selle vastu, kuidas elab see kana, kes omleti jaoks need viis muna muneb, siis domineerivadki lettidel jätkuvalt puurikanade munad.

Oma munateadlikkust saab tõsta, kui teha omale selgeks munade peal olevad lihtsad numbrid, pole vaja osata isegi viieni lugeda. Need numbrid näitavadki kanade pidamisviisi, ja tark oleks oma ostuotsus langetada kas vabalt peetavate (nr 1) või mahekanade (nr 0) vahel, sest õrrekanade pidamistingimused ei erine oluliselt puurikanade omadest, nii et kui kujutad ette, et kuskil on “õnnelikud õrrekanad”, siis ei vasta see tõele.

Esimene number muna peal näitab kanade pidamisviisi:

  • 0 – mahepõllumajanduslik tootmine
  • 1 – vabalt peetavate kanade munad
  • 2 – õrrekanade munad
  • 3 – puuris peetavate kanade munad

Järgnevad tootja riigi kood (EE – Eesti, LV – Läti, LT – Leedu) ja PRIA-s registreeritud ning registrisse kantud viiekohaline ettevõtte eraldusnumber.

1 = vabapidamisel kana muna

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.