Arvuti kõvakettale ja mobiilimällu kogunenud tuhanded kasutud failid, üleliigsed fotod ning koju või kontorisse seisma jäänud elektroonikaseadmed kujutavad endas digiprügi, mida alles hoides on negatiivne mõju keskkonnale märkimisväärne.
Digiprügiks loetakse vanu faile, dokumente, pilte ja videoid, mis on jäänud seisma inimeste ja ettevõtete seadmetesse ning infosüsteemidesse. Samuti suurendavad digikeltsa vanad, seisma jäänud elektroonikaseadmed.
“Et igasugusel andmete tootmisel, transpordil ja salvestamisel on keskkonnale sama negatiivne mõju nagu näiteks kasvuhoonegaasidel või prügi sorteerimata jätmisel tuleb paljudele jätkuvalt üllatusena, mistõttu ei pöörata näiteks mobiilist, arvuti kõvakettalt või pilvest mittevajaliku sisu kustutamisele ja andmeruumi vabastamisele ka piisavalt palju tähelepanu,” räägib Telia Eesti tehnoloogiajuht Andre Visse. Näiteks jättes alles kõik fotod ja videod, mis mõnest üritusest tehtud, tekib tema sõnul sama palju CO2 nagu sõites paarkümmend kilomeetrit autoga.
Kuna digikoristus on üks lihtsamaid viise nii eraisiku kui ka ettevõttena anda oma panus keskkonnahoidu, korraldabki Telia Eesti 31. jaanuaril juba seitsmendat korda üleriigilise digikoristuspäeva, mille eesmärk on vähendada digiprügi hulka ning suunata vanad elektroonikaseadmed taaskasutusse. Sel aastal on digikeltsast vabanemise esmakordselt ette võtnud ka avalik sektori, eesotsas ministeeriumite, IT-majade ja eri asutustega.
Visse soovitab digikoristusega tegeleda vähemalt kord kvartalis. Kõige lihtsam viis oma digitaalset jalajälge vähendada on tema sõnul alustada ebavajalike fotode ja videote kustutamisega oma seadmetest.
“Samuti tasub tühistada mittevajalike uudiskirjade tellimused ning sulgeda kasutuseta e-posti kontod ja veebiteenused. Oluline on ka eemaldada kasutamata rakendused ning regulaarselt tühjendada alla laaditud failide kaust ja prügikast,” soovitab Visse.
Digikoristuse üks eesmärke on ka vähendada andmekeskuste koormust.
“Iga aastaga kasvab märgatavalt pilveteenustesse salvestatud andmete maht, mis nõuab üha suuremat serverivõimsust. Andmekeskuste jahutamiseks ja töös hoidmiseks kulub märkimisväärne kogus energiat ja vett,” räägib ta, et regulaarne digikoristus aitab vähendada serverite koormust ning seeläbi ka nende keskkonnamõju.
Digitaalse jalajälje suuruses on oluline roll ka elektroonikaseadmete vastutustundlikul kasutamisel, mis tähendab seda, et seisma jäänud seadmed tuleks suunata taaskasutusse ja materjalide ümbertöötlemisse. Kuna tehnoloogia kiire arengu tõttu on kodudes ja kontorites seismas tuhandeid elektroonikaseadmeid, kutsub Telia ka tänavu digikoristuse raames inimesi üles oma vanu seadmeid taaskasutusse või ümbertöötlemisse suunama, näiteks saab vanu seadmeid ära tuua Telia esindustesse.
“Võtame kõigis esindustes vastu vanu nutiseadmeid: telefone, tahvleid, sülearvuteid, laadijaid, hiiri, klaviatuure ja muid väiksemaid elektroonikaseadmeid,” räägib Visse. “Seadmed läbivad tehnilise kontrolli ning suunatakse võimalusel taaskasutusse või materjalide ümbertöötlemisse.”
Enne vana seadme üleandmist on oluline teha sellega läbi mõned olulised toimingud. “Meie poolt kasutatavad nutiseadmed on täis isiklikku informatsiooni, alates fotodest ja videotest ning lõpetades kontaktide ja personaalse suhtlusega,” soovitab Visse. “Seetõttu soovitame enne seadme üleandmist kopeerida vajalikud andmed, eemaldada kõik kontod ning taastada tehaseseaded,” lisab ta.
Eelmise aasta digikoristuse käigus kustutati hinnanguliselt sadade terabaitide ulatuses digikeltsa. Ettevõtted ja organisatsioonid, kes on juba liitunud tänavuse digikoristuse algatusega, on seadnud eesmärgiks see tulemus kahekordistada. Kampaaniaga on võimalik liituda nii eraisikutel kui ka organisatsioonidel.
Digikoristuspäeva kohta leiab täiendavat informatsiooni veebilehelt digikoristuspaev.telia.ee
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
