Cambridge’i ülikooli kliimateadlane ja Eesti juurtega Euroopa Liidu tippesindaja COP26 kliimaläbirääkimistes Annela Anger-Kraavi jagab kaheksat peamist tegevust, millega igapäevaselt kliimat jätkusuutlikult päästa.
Eelmise nädalaga lõppes Glasgows lähiaja ambitsioonikaim kliimatippkohtumine COP26. Kui maailma liidrid üritavad siiani ühise laua taga selgeks vaielda tuleviku visiooni ning lahendusi inimkonna jätkusuutlikuks eksisteerimiseks, saavad tavainimesed poliitikas kaasa rääkida oma igapäeva tegevustega, suuri otsuseid ootamata.
Muutuse elluviimiseks soovitab euroliidu kliimakõneluste eestvedaja, kliimateadlane Anger-Kraavi igaühel teha väikeseid igapäevaseid samme, mis ühise pingutuse juhul aitavad saavutada kliimaeesmärke.
1. Leia võimalusi vähendada fossiilsete kütuste ja fossiil-energia-mahukate materjalide tarbimist. Just fossiilsetest kütustest saadava energia tarbimine ja sellega õhku paiskunud ja paiskuv süsinikdioksiid (CO2) on meie tänase kliimasoojenemise juurpõhjus. Seega selle ressursi tarbimise vähendamine ja taastuvate ressursside kasutamine on üks olulisemaid asju, mida me teha saame. Olgu selleks raudbetooni asemel puidu eelistamine või keskkonnasõbralikum energiapakett.
2. Vähendada toidu raiskamist. Toidu kasvatamiseks ja transpordiks kulub väga palju energiat. Eestis on toidu raiskamise teema olulisel kohal, sest viimase uuringu andmetel raisatakse meie väikeses riigis iga-aastaselt ligi 84 000 tonni toitu, mis on väga palju. Nii tuleks kaaluda mida kui palju poest osta ning vanaemade viisil hoiustamist au sees hoida. Toiduainete, mille “parim enne” on kohe saabumas, ostmine ei ole häbiasi, vaid võimalus loodust vähem koormata ja nii mõnedki neist säilivad sügavkülmas veel paar nadalat või rohkemgi.
3. Veidi jahedam tuba ja soojapidavad majad. Toatemperatuur ei pea olema liiga soe, võib võimaluse korral kütet veidi väiksemaks keerata ja natuke madalama temperatuuriga toas olla. Majad võiksid olla soojapidavad, sest muidu läheb toa kütteks kulunud soojusenergia lihtsalt õhku. Vaja oleks aga, et rohkem kaugkütet ja elektrit tuleks taastuvenergiast – kas tuulest, päikesest või puidutööstuse jääkidest.
4. Eelistada ühistransporti, kõndimist või jalgratast. Tallinna tasuta ühistransport on positiivne näide sellest, kuidas pakkuda soodsat alternatiivi autodele. Tartu rattaringlus aga veel positiivsem näide. Lühemate vahemaade puhul on jalgratas ja kõndimine heaks liikumisviisiks. Pikemate vahemaade puhul on rongiga või bussiga sõitmine kordades keskkonnasõbralikum kui lennuki või autoga reisimine.
5. Rohkem taimetoitu ja vähem liha. Süüa rohkem kohalikku taimetoitu ja veidi vähem liha, mis koormab kokkuvõttes maakasutust vähem ning jällegi vähendab metaani, mis on ka üks kliimamuutusi põhjustavatest gaasidest, emissioone. Kord või kaks nädalas lihavaba päev teha on lihtne võimalus keskkonda panustada.
6. Istuta puid ja kasuta puidust tooteid. Kliimamuutuste põhiline tekitaja on õhus olev liigne CO2. Üks looduslik viis seda õhust koguda on läbi puude, sest teatavasti seovad puud kasvamisel süsinikku. Kliima seisukohast tuleks meil võimalikult targalt ja jätkusuutlikult metsi majandada ning ka uuendada, sest õhust süsinikku seob rohkem noorem ja kiirelt kasvav, mitte küps mets. Kui puiduga asendada veel suure fossiil-energia kuluga toodetud materjalidest valmistatud tooteid, on võit keskkonnale mitmekordne.
7. Osta vähem asju ja kasuta ostetud asjad ribadeks. Väga suur koormus keskkonnale tuleneb ülikiirest tarbimisest. Raisku läheb kiiresti ära visatud toodete valmistamiseks kulunud energia ja transpordist tulenev CO2, muust saastamisest rääkimata. Umbes 60% ehk üle 30 miljoni tonni riide esemeid jõuab aastas maailmas prügimägedesse ja riidefirmad on hakanud mõtlema kuidas seda olukorda muuta. Taaskasutus ja olemasolevate toodete lõpuni tarbimine aitavad keskkonnakoormust vähendada.
8. Lepi, et maailm on juba muutunud ja seda enam peame keskenduma päris probleemidele. Paraku on globaalsed kliimamuutused juba kohal ja tagasi me neid enam ei keera. Eestis on soojenemine juba kahe kraadi ümber ja seda on peaaegu poole rohkem kui maailma keskmine. Näiteks läheb oma levikuala põhjapiiril elav lendorav suure tõenäosusega Eestist ära igal juhul – ükskõik, kui palju me teda ei kaitseks – kui kliima soojenemine jätkub. Eesti kliima talle lihtsalt enam ei sobi. Samas tuleb meile pidevalt juurde uusi liike lõuna poolt nagu näiteks harilik šaakal ja mitmed liblika ning putukaliigid. Tänaste kliimaprobleemide taustal on ka väga palju tekkimas erinevaid liikumisi, mille eesmärk on üllas, kuid tegelik mõju võib olla keskkonnale soovitust vastupidine. Olgu nendeks hoogtööna bioplastidega asendatavad plastikpakendid, mille tegelik keskkonnajalajälg on kohati plasti omast isegi suurem või näiteks tuuleparkide vastased võitlused.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
