Täna, rahvusvahelisel märgalade päeval rõhutatakse märgalade kaitsmise ja taastamise kasvavat tähtsust. Need elutähtsad ökosüsteemid on maailmas kadumas kolm korda kiiremini kui metsad – alates 1970. aastast on hävinud juba 35% märgaladest.
Eesti territooriumist katsid kunagi sood peaaegu veerandi, kuid praeguseks on 2/3 neist kuivendatud. Praegu moodustavad toimivad sood vähem kui 10% meie maa-alast.
Kuivendatud turbaalad on Eesti üks olulisemaid kasvuhoonegaaside tekitajaid, sest soodes aastatuhandetega talletunud tohutu kogus süsinikku laguneb soode kuivendamisel ja lendub kasvuhoonegaasidena atmosfääri, andes hoogu kliimamuutustele. Paljude soode puhul on võimalik taastamistegevustega nende seisundit parandada, et turvas seal uuesti moodustuma hakkaks.
Eestis on märgalade kaitseks ja taastamiseks käimas mitu olulist algatust. Rannikumärgalasid taastatakse ja hooldatakse karjatamise ning niitmise abil pärandniitude tegevuskava raames. Soid taastatakse kraavide sulgemise kaudu kaitstavate soode tegevuskava alusel. Lisaks on koostamisel märgade metsade tegevuskava.
„Märgalad – sood, rabad, jõed, järved, luhad ja rannaniidud – on meie looduse lahutamatu osa,” ütles kliimaminister Yoko Alender. “Need pakuvad inimesele vett, toitu ja elatist ning aitavad kohaneda kliimamuutustega. Eestis oleme viimastel aastatel taastanud soodele iseloomuliku veerežiimi umbes 20 000 hektaril. Tulemused on juba näha – haruldased liigid naasevad, turvas hakkab taas moodustuma ja soo hakkab toimima nagu soo. Seda olulist tööd tuleb jätkata.”
Eestis on 17 rahvusvahelise tähtsusega Ramsari ala, sealhulgas Matsalu rahvuspark, Soomaa rahvuspark ja Vilsandi rahvuspark. Need alad on tunnustatud oma erilise tähtsuse poolest globaalsel tasandil.
Märgalade taastamine on osa Euroopa Liidu laiemast eesmärgist – aastaks 2030 tuleb parandada vähemalt 30% halvas seisus olevate elupaikade seisundit. Eestis on taastamistööd juba andnud tulemusi – looduslik veerežiim on taastatud ligikaudu 20 000 hektaril eri sookooslustes.
Eestis on 17 rahvusvahelise tähtsusega ehk Ramsari ala:
- Matsalu rahvuspark (liidetud Ramsari alade hulka 29.03.1994)
- Alam-Pedja looduskaitseala (liidetud 17.06.1997)
- Emajõe Suursoo ja Piirissaar (liidetud 17.06.1997)
- Endla looduskaitseala (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007)
- Hiiumaa laiud ja Käina laht (liidetud 17.06.1997)
- Muraka looduskaitseala (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007)
- Nigula looduskaitseala (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007)
- Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala (liidetud 17.06.1997)
- Soomaa rahvuspark (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007)
- Vilsandi rahvuspark (liidetud 17.06.1997)
- Laidevahe looduskaitseala (liidetud 31.03.2003)
- Sookuninga looduskaitseala (liidetud 03.02.2006)
- Luitemaa (liidetud 27.01.2010)
- Agusalu (liidetud 27.01.2010)
- Leidisoo (liidetud 27.01.2010)
- Lihula (liidetud 27.01.2010)
- Haapsalu-Noarootsi (liidetud 08.02.2011)
Rahvusvahelist märgalade päeva tähistatakse 2. veebruaril, tähistamaks Ramsari konventsiooni allkirjastamist 1971. aastal Iraani linnas Ramsaris. Tegemist on vanima tänaseni kestva rahvusvahelise looduskaitsekokkuleppega.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
