See on nagu nõiaring: vetikad hakkavad vohama, hapniku sisaldus vees väheneb, mereloomad surevad ja nende lagunevad kehad eritavad vette haisvaid ühendeid. See on see, mida inimene oma ninaga mere ääres tunneb, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Qidi Jiang.
Möödunud suvel külastasin ma Saaremaal Sõrve majakat. Kõik nägi välja ilus ja maaliline, aga kahjuks on seda vaadet aeg-ajalt parem nautida pildil, sest mere ääres võis tunda surnud kalade lehka. Need kalad langesid erilise keskkonnaohu – vee eutrofeerumise ohvriks.
Mida see endast kujutab?
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
