Umbusi jõkke jõudis 2022. aasta suvel tänu tugevatele vihmasadudele reostunud vesi, mis oli pärit Pajusi farmi silohoidlast. Hukkus tuhandeid kalu ja teisi veeorganisme. Praeguseks on reostuse tekitaja jõe heastamistööd lõpule viinud ja jõeelustiku seisund paranenud.
Keskkonnaameti Jõgeva- ja Tartumaa büroo juhataja Dora Kukk ütles, et amet alustas 2022. aasta suvel Umbusi jõe reostusjuhtumi uurimiseks nii kriminaalmenetlust kui ka haldusmenetlust keskkonnavastutuse seaduse järgi.
„Prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse, äriühingule määrati 20 000 euro suurune rahaline kohustus ja kriminaalmenetlus lõpetati oportuniteediga. Keskkonnaamet valmistas aga aktsiaseltsile Pajusi ABF ette nõuded, mille alusel likvideerida keskkonnale tekitatud kahju,“ selgitas Kukk.
Jõe-elustikule sobilike elupaikade taastamistööd seadis keskkonnaamet reostuse tekitajale kohustuseks ettekirjutusega. Teadlaste abiga paika pandud vajalikud tööd, näiteks rändkaladele uute kudealade rajamine, on nüüdseks tehtud.
Kuigi reostuse tagajärjel langes jões kesiseks nii kalastiku seisund kui ka põhjaloomastik ja ränivetikad, vähemal määral ka taimestik, ei olnud keskkonnakahju õnneks pöördumatu. Tehtud tööde tõttu paranes ja paraneb jõeelustiku seisund kindlasti.
Dora Kukk lisas, et taastustööde käigus rajati mõnele jõelõigule kruusast ja kividest uusi kude- ja elupaiku rändkaladele ning ümberasustati võldased. Kokku rajati kaheksa kudepadjandit ning lisati jõkke ligikaudu 400 kivi. Karuallika lõigus asunud kivipuistepais kujundati ümber tehiskärestikuks.
“Läbiviidud tööd parandavad forelli elu- ja sigimistingimusi Umbusi jõe kesk- ja ülemjooksul ning aitavad jões kaasa forellipopulatsiooni taastumisele ja arvukuse suurenemisele. Umbusi jõe Lustivere ja Karuallika lõiku taasasustati vastavalt 98 ja 79 võldast. Asustatud kalade arv on eeldatavasti piisav kahe püsiasurkonna ja levikukolde tekkeks,“ täpsustas Kukk.
Keskkonnaametile andis lisaks karistamisele õiguse nõuda Umbusi jõe reostuse põhjustajalt jõe seisundi parandamist Keskkonnavastutuse seadus. Tekitatud kahju heastamiseks vajalikud eksperthinnangud, projektid ja kudealade rajamise tööd tellis ning nende ellu viimist korraldas ja rahastas reostuse põhjustaja.
Keskkonnaamet pani täpsemad kohustused paika ettekirjutusega ning kontrollis hiljem tööde ellu viimist. Praeguseks on tööd lõpule viidud ning keskkonnaametile esitatud tehtud tööde kohta lõpparuanne.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
