Keskkonnaamet kohtus eile MTÜ Väikese väina Seltsiga, et leida Saaremaal Väikese väina tammi otsas Tohlu kraavi kaevamiseks sobiv lahendus. Hoolduses pärandniiduga alal on oluline loodusväärtusi hoida ja kaladele rändetee loomisel nendega arvestada.
„Tohlu kraavi piirkonnas on Väikese väina hoiualal peamine eesmärk jätkata liigirikaste pool-looduslike koosluste hooldamisega, et sealsetest tundlikest kooslustest sõltuvad liigid saaksid püsida. Samas on praegu Väikeses väinas kaladel võimalik liikuda vaid läbi Tillunire, mistõttu tuleks vee-elustiku tingimuste parandamiseks kaevata voolusäng läbi karjamaade,“ lausus Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Kadri Hänni.
Niinimetatud Tohlu kraav on maakerke tõttu praeguseks loodusest kadunud ja seda markeerib vaid osaliselt roostikuriba. Tammiga suletud Väikeses väinas kaladele läbipääsu loomine eeldab hoolikat kaalumist ja uute juurde- ning ülepääsude rajamist hoolduses pärandniidule.
Kuna praegu ei ole linnulennult 520 meetri pikkusel lõigul väina eri osade vahel ühendust, on tarvis veejuhtme püsimiseks, sealt eemaldatava pinnase ladestamiseks ning ala edaspidi tõhusaks hooldamiseks tööd korralikult projekteerida.
MTÜ kavandatud tööde põhjalik läbi arutamine aitab leida sobivaima lahenduse kõikidele osapooltele. „Kaladele läbipääsu loomisel on oluline välistada negatiivne mõju riiklikult kaitstava Väikese väina hoiuala ja üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku kuuluva ala kaitse-eesmärkidele. Sel alal on meil rahvusvaheline kohustus kaitsta sealseid niidukooslusi ja linnustikku. Seetõttu tuleb voolusängi kaevamisel kindlasti arvestada, et rannaniitu saaks takistusteta ja lisakulutusteta hooldada ka edaspidi,“ tähendas Kadri Hänni.
Niidukoosluse hooldamata jätmine või veerežiimi muutmine mõjuks halvasti seal toituvatele ja pesitsevatele linnuliikidele, näiteks mustsaba-viglele, suurele koovitajale, kiivitajale ja punajalg-tildrile.
Tohlu kraavi kaevamisest võidaks kõige rohkem kalad – tõenäoliselt kasutaks seda rändeteed näiteks ahven, haug ja säinas. Keskkonnaamet seisab seejuures ennekõike hoiuala ja Natura ala kaitse-eesmärkide püsimise eest.
Võimalike lahenduste arutamiseks kohtusid Keskkonnaameti ja MTÜ Väikese väina Seltsiga ka Saaremaa vallavalitsuse ja RMK esindajad ning kohalik niitude hooldaja.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
