Euroopa vabaühenduste kliimavõrgustiku Climate Action Network Europe’i (CAN Europe) energia- ja kliimakavade aruande hinnangul ei ole Eesti kavade praegused versioonid piisavad Pariisi kliimaleppes ning Euroopa Liidus (EL) 2030. aastaks seatud eesmärkide täitmiseks.
Neljapäeval avaldatud aruande eesmärk on hinnata EL-i liikmesriikide ponnistusi riiklike energia- ja kliimakavade kliimalepetes sätestatud eesmärkidega kooskõlastamisel võttes arvesse Euroopa Komisjoni varasemaid soovitusi.
Aruande hinnangul on Eesti energiatõhususe eesmärk liiga madal, samuti tuuakse murekohana välja põlevkivilt taastuvenergiale ümberlülitumiseks selge plaani puudumine.
Kuigi Eesti eesmärk suurendada aastaks 2030 taastuvenergia osakaalu 42 protsendini on aruande autorite vaates positiivne, nenditakse samas, et 2020. aastaks kavas oleva 34-protsendise osakaaluni jõudmiseks peaks järgmise kümnendi jooksul taastuvenergia osa energiasektoris kasvama enam kui arengudokumendis sätestatud 8 protsenti.
Eestimaa Looduse Fondi kliimaeksperdi Piret Väinsalu sõnul põhineb Eesti riiklik energia- ja kliimakava tänaseks sisuliselt vananenud arengukavadel, kuid otsustajatel on veel aega teha muudatusi, kuna praegu tutvustatakse kava alles riigikogu komisjonides.
“Riiklik energia- ja kliimakava pakub head võimalust näidata eeskuju ning tõsta riiklikku ambitsiooni kliimamuutuse pidurdamiseks,” lisas Väinsalu pressiteate vahendusel.
Ka Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus on seisukohal, et riiklik energia- ja kliimakava pole eesmärkidega kooskõlas. “Erasektor on valmis kliimaneutraalsuse saavutamiseks panustama, kuid vajab riigi poolt ka selget indikatsiooni. Praegune kava on selleks hea koht, kuid sisu jätab siiralt soovida,” kommenteeris Annus neljapäeval pressiteates.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
