Hundijahi esimese kuu jooksul küttisid jahimehed Eestis kokku üheksa hunti esmase küttimismahu järgi lubatud 50-st.
Läänemaa kütid tabasid esimese kuuga kolm hunti, Harju- ja Järvamaa kütid kummaski maakonnas kaks ning Jõgeva- ja Pärnumaa kütid kummaski maakonnas ühe hundi, selgub keskkonnaameti statistkast.
Esmane küttimismaht on väiksem kui eelmisel aastal, sest hundi arvukus on pisut vähenenud. Hundi küttimismahud kehtestatakse ohjamisalade põhiselt, kusjuures kuuel ohjamisalal ehk Alam-Pedja, Hiiu, Saare, Pärnu-Viljandi, Viljandi-Valga ja Põhja-Läänemaa alal esimeses osas küttimismahtu ei kehtestata.
Küttimismahtude määramisel võttis keskkonnaamet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.
„Hundil läheb Eestis endiselt hästi. Praeguste vaatlusandmete põhjal on kindlalt teada 18 hundi pesakonda üle Eesti, prognoosi järgi on aga tänavu Eestis 24–26 hundi pesakonda. Kehtiva kava järgi on eesmärk tagada Mandri-Eestis vähemalt 20 pesakonda ja populatsiooni võimalikult ühtlane jaotumine hundile sobilike elupaikade vahel,“ ütles jahihooaja alguses keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.
Möödunud jahihooajal kütiti Eestis 129 hunti.
Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
