Reedest kuni 15. augustini saab Tallinna keskkonna- ja kommunaalametis ning Haabersti linnaosa valitsuses ja Tallinna veebilehel tutvuda Astangu-Mäeküla ja Kakumäe metsa kaitse alla võtmise dokumentidega.
Tallinna linnavalitsus algatas 15. juuni istungil Astangu-Mäeküla looduskoosluste kohaliku kaitse alla võtmise ning Kakumäe metsa kaitse alla võtmise menetluse. Mõlemad alad on oma väärtuslike looduskoosluste, liigirikkuse ja kaitsealuste liikide esinemise poolest Tallinnas unikaalsed.
„Nii Kakumäel kui ka Astangu-Mäekülas on esindatud hulgaliselt väärtuslikke taimi ja loomi, eriti tähelepanuväärne on Eesti suurimaid nahkhiirte pesitsuskohti Astangul. Kaitsealade moodustamisega soovime paremini aidata unikaalse ja liigirikka linnalooduse säilitamisele, seda enam, et mõlemad piirkonnad on Tallinna piires erakordsed. Liigirikkuse säilitamine on üks linna rohelistest arengueesmärkidest ning on hea meel astuda järjekordne samm just nüüd, Tallinna Euroopa Rohelise pealinna aasta eel,“ sõnas abilinnapea Vladimir Svet.
„Kuna kaitsealade moodustamine puudutab ka aladega piirnevate kruntide omanikke, räägime nendega läbi ja otsime võimalikke kompromisse. Kaitsealade moodustamisega kaasneb linna jaoks kohustus võtta vastu ka nende kaitsekorralduskavad, kus hakkavad olema loetletud aktiivsed meetmed liigirikkuse säilitamiseks ja alade väärtuste tõstmiseks. Kindlasti kaasame kohalikke kogukondi ka kavade koostamisse,“ lisas Svet.
Haabersti linnaosavanem Oleg Siljanov lisas, et Astangu-Mäeküla piirkond on üks Harjumaa rohevõrgustiku tuumaladest, kus ristuvad viies suunas kulgevad rohekoridorid. „Seal esinevad liigirikkad soised metsad, pangametsad ja looniidud, mis on elupaigaks paljudele liikidele. Liigirikkus muudab piirkonna oluliseks ka loodushariduslikust aspektist ning kunagise talumaastiku ja militaarajaloo elemendid on väärtuslikud pärandkultuuriobjektid,“ rääkis linnaosavanem.
„Kakumäele kavandatavale kaitseala territooriumile jäävad eriilmelised metsakooslused. Seal leidub mitmeid II ja III kaitsekategooria liikide elupaiku ning piki rannikut kulgeb unikaalne kambriumi liivakivi paljand. Loodushariduslikku väärtust annavad piirkonnale nii liigirikkus kui ka mitmekesine maastik, pärandkultuuriväärtusega militaarajaloo elemendid on aga sobivaks talvituspaigaks kaitsealustele nahkhiirtele,“ selgitas Siljanov.
Ettepanek Kakumäe roheala kaitse alla võtmiseks esitati Tallinna keskkonna- ja kommunaalametile 2021. aastal. Sama aasta detsembris valmis ameti tellimisel ekspertiis metsa kaitse alla võtmise eelduste ja põhjendatuse kohta. Ekspertiisi viisid läbi OÜ Elusloodus eksperdid, kes leidsid, et looduskaitseseaduses sätestatud eeldused kohaliku kaitseala loomiseks on olemas ning ettepanek kaitseala moodustamiseks on põhjendatud.
Astangu-Mäeküla piirkonda riikliku looduskaitseala moodustamiseks tegi ettepaneku riigi keskkonnaamet 2010. aastal. Kaheksa aastat hiljem otsustasid keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet looduskaitseala rajamise plaanist loobuda ning moodustada väiksele alale püsielupaik I ja II kaitsekategooria liikide kaitseks.
Otsus sai teoks juunis 2021, kuid kaitse alla võeti vaid II kategooria nahkhiirte talvituskohad ning kolm I ja II kategooria taimeliiki. Märtsis 2021 esitati Tallinna linnavalitsusele 45 kodaniku allkirjaga ettepanek Astangu-Mäeküla kohaliku omavalitsuse tasandi kaitseala moodustamiseks. Maist oktoobrini 2021 viidi Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellimusel läbi ettepaneku põhjendatuse ekspertiis.
Avaliku väljapaneku kestel kuni 15. augustini saab Tallinna keskkonna- ja kommunaalametile esitada kirjalikult ettepanekuid ja vastuväiteid, millele amet vastab kahe nädala jooksul pärast väljapaneku lõppemist.
Pärast ettepanekute ja vastuväidete menetlemist ning kaitse alla võtmise määruse eelnõu uuendamist korraldab amet mõlema kaitseala teemal avaliku arutelu. Astangu-Mäeküla kaitseala avalik arutelu toimub teisipäeval, 6. septembril kell 17.30 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses. Kakumäe metsa kaitseala avalik arutelu toimub neljapäeval, 8. septembril kell 17.30 Veerise lasteaias.