Põlula kalakasvatuskeskus tähistas 30. sünnipäeva konverentsiga, kus võeti kokku senine tegevus ja tutvustati tulevikuplaane. Algselt lõhevarude taastamiseks loodud kalakasvatuskeskus tegeleb nüüdseks lisaks veel tuura ja siia noorjärkude kasvatamise ja asustamisega, üha olulisemaks tõuseb hävimisohus ebapärlikarbi populatsiooni taastamistöö.
Lääne-Virumaal Lavi allika väljavoolul tegeldi kalakasvatusega juba üle-eelmisel sajandil, kui Põlula mõisaomanik Hermann von Krause kasvatas seal forelle. Pärast ilmasõdasid liikus kalakasvandus riigi omandusse ja on olnud eri asutuste, näiteks Toila kalakombinaadi ning Rakvere metsamajandi alluvuses.
1994. aastal loodi Põlula Kalakasvatuskeskus, mille ülesandeks sai ohustatud külmaveeliste kalade, eeskätt lõhepopulatsioonide taastamine. Viimased 10 aastat on töö käinud RMK koosseisus.
Praegusel ajal kasvavad Põlulas lisaks lõhedele ka siiad ja tuurad, üha olulisem on ebapärlikarbi populatsiooni päästmine. „Eestis leidub hävimisohus ebapärlikarpi vaid ühes jões ja seal on probleem noorkarpide ellujäämisega, nii on karbijõe populatsioon muutunud üha vanemaks ja ilma kaasabita ähvardab seda väljasuremine,“ selgitas RMK Põlula kalakasvatuskeskuse juht Kunnar Klaas.
„Ebapärlikarbi populatsiooni päästmiseks oleks vaja noorkarpide kasvatamise mahtu mitmekordistada. Selleks tekib võimalus juba järgmisel aastal, kui tööd alustab meie uus ebapärlikarpide kasvatusjaam, kus saame erinevaid paljundamisviisidega suurendada kasvatatavate noorkarpide arvu vähemalt viis korda,“ lisas ta.
Ka tuura kasvatamise osas oli Kunnar Klaas optimistlik: „Kasvatame igal aastal 15 000 tuura noorkala ja asustame neid koostöös Eesti Loodushoiu Keskusega peamiselt Narva, aga ka Pärnu jõkke.“
Tuuradega jagub tema hinnangul tööd veel vähemalt kümneks aastaks, selle aja peale on lootust, et Läänemeres 20. sajandi teises pooles välja surnud Atlandi tuura populatsiooni näitab taastumise märke ja esimesed asustatud tuurad naasevad kodujõkke kudema.
Siiavaru taastootmisest rääkides leidis RMK Põlula kalakasvatuskeskuse juht, et kasvatusmahtu tuleb suurendada. „Näeme, et lõhede kasvatamisvajadus ajapikku väheneb, seetõttu plaanime renoveerida välitiigid ja kohandada olemasolevad tehnilised lahendused järk-järgult siiakasvatuseks.“
Paari aasta jooksul on kavas alustada harjuse ja jõevähi iga-aastast asustamist veekogudesse. Veel tänavu valmib kasvatuskava jõesilmule ja järgmise aasta lõpuks sägale.
Kalakasvatuskeskuse juubelikonverentsil käis mitmest ettekandes läbi mõte, et üksnes uute noorkalade ja -karpide vettelaskmisega hääbuvaid populatsioone ei päästa. Sellega nõustub ka Kunnar Klaas. „Lisaks meie tööle Põlulas, peavad kaladele olema tagatud head kudemise, rände- ja elutingimused, mis tähendab näiteks jõgedele rajatud paisude eemaldamist ning sobivatesse jõelõikudesse kudealade rajamist,” ütles ta. “Sama kehtib ebapärlikarpide elutingimuste kohta. Ainult noorjärkude asustamisest ei piisa, vaja on taastada sirgeks kaevatud jõesäng ja parandada veerežiimi jõe valgalal. Meil on siin heaks koostööpartneriks RMK looduskaitseosakond, kes tegeleb karbi kodujõe valgala taastamistööde korraldamisega.“
Üheks suureks väljakutseks on RMK Põlula kalakasvatuskeskuse jaoks uute välisrahastusega projektide leidmine, sest järgmiseks juubeliks aastal 2034 on lõppenud kõik neli Euroopa Liidu LIFE programmi projekti, millega kalakasvatuskeskus praegu seotud on: Revives, Baltic Sturgeon, AdaptEST ja CleanEST.
„Oleme uute koostööde ootel ja otsime ka ise võimalusi partnerite kaasamiseks. Kolmekümne tegutsemisaastaga on meie kalakasvatuskeskusest kujunenud arvestatav vee-elustiku kompetentsikeskus, mis suudab panustada nii looduskaitselistesse tegevustesse kui ka õppe- ja teadustöödesse,“ rääkis Klaas.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
