Teadlased töötavad välja uudseid molekulaarseid meetodeid, et hinnata vees esineva DNA põhjal kalavarude seisundit. Katsed näitavad, et vähemasti mõne liigi osas võib meetoditest kujuneda täpne töövahend.
James F. Cooperi nahksuka juttudes põgenevad kangelased sageli liikudes mööda jõesängi, et varjata oma jälgi vaenlase eest, kirjutatakse Eesti Maaülikooli veebilehe artiklis. Uue põlvkonna jäljekütid valgetes laborikitlites seevastu on võimelised avastama isegi kalade poolt jäetud DNA-jälje vees. Veelgi enam, Eesti ja Rootsi teadlased testivad keskkonna DNA-l põhineva metoodika rakendamist kalade arvukuse hindamiseks.
Uuringut juhtinud Eesti Maaülikoli vesiviljeluse õppetooli vanemteaduri ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli professori Anti Vasemägi sõnul eritab iga organism keskkonda oma elutegevusjääke, sealhulgas DNAd.
”Selleks, et hinnata keskkonna DNA sobivust haugi arvukuse hindamiseks, viisime läbi rea katseid, mille käigus võrdlesime haugi biomassi ja mitokondriaalse DNA kontsentratsiooni vahelisi seoseid nii akvaariumites kui suurtes välibasseinides,” selgitas Vasemägi.
Tema sõnul on viimaste aastate uuringud näidanud, et keskkonna DNA põhjal saab efektiivselt hinnata kalastiku liigilist kooseisu, kuid siiani ei ole selge, kui täpselt on keskkonna DNA põhjal võimalik hinnata konkreetse kalaliigi arvukust.
Läbiviidud katsed nii sõrmepikkuste kui ka mitmekiloste havipurikatega näitasid tugevat lineaarset seost haugi biomassi ja DNA kontsentratsiooni vahel ning samuti seda, et suur osa keskkonna DNA-st laguneb mõne päeva jooksul.
”Tugeva seose esinemine haugi biomassi ja eDNA vahel tähendab, et traditsiooniliste seiremeetodite kõrval võib tulevikus vähemalt osa kalaliikide arvukuse hindamist läbi viia ka keskkonna DNA alusel,“ rääkis Vasemägi.
Samas lisas ta, et kindlasti ei tähenda see käibelolevate seiremeetodite automaatset välja vahetamist. ”Pigem saab keskkonna DNA-d käsitleda kui uut, kulutõhusat viisi täiendavate andmete saamiseks meie kalavarudest.“
“Keskkonna DNA juurutamine kalavarude seires on alles algusjärgus ning vajalikud on mitmed lisauuringud, et paremini mõista kalade arvukuse, keskkonna ja selles leiduva DNA omavahelisi seoseid,” rõhutas Vasemägi.
Uuringu täisteksti leiavad huvilised ajakirja Environmental DNA kodulehelt.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
