Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) kinnitusel on 2024. aasta globaalselt kõige soojem aasta mõõtmiste ajaloos ja esimene kalendriaasta, mil maakera keskmine temperatuur ületas rohkem kui 1,5 °C võrra tööstuseelset keskmist, teatas keskkonnaagentuur.

Euroopa Komisjoni nimel pakub Copernicuse kliimamuutuste seire teenust Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), mille teadlased jälgivad kliima võtmeindikaatoreid ja dokumenteerisid 2024. aastal seni mõõtmata ööpäeva-, kuu- ja aastakeskmisi. Inimtekkelised kliimamuutused on endiselt õhu ja merepinna temperatuuriäärmuste peamiseks põhjuseks, ehkki läinud aasta ebatavaliste temperatuuride tekkes mängis muu hulgas rolli ka ilmastikunähtus El Niño.

Loe ka:

Märgatav kliimamuutus: milline suvekuu on Eestis puhkamiseks kõige soojem, kuivem ja päikeselisem?

ECMWF-i Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse direktori Carlo Buontempo sõnul näitasid kõik rahvusvahelised andmebaasid, et 2024. aasta oli globaalse keskmise temperatuuri poolest kõige soojem aasta alates andmerea algusest 1850. aastal. „Inimkond on oma saatuse sepp, kuid kliimaväljakutsele vastamine peaks põhinema tõenditel. Tulevik on meie kätes – kiire ja otsustav tegutsemine võib endiselt muuta kliima trajektoori,“ ütles ta.

ECMWF-i kliimastrateegia juhi Samantha Burgessi kinnitusel oli möödunud kümnendi iga aasta globaalselt üks kümnest kõige soojemast aastast mõõteajaloos. „Oleme nüüd Pariisi kokkuleppes määratletud 1,5 ºC taseme ületamise äärel ja viimase kahe aasta keskmine on juba sellest möödunud,” lausus ta. “Need kõrged ülemaailmsed temperatuurid, millele 2024. aastal lisandusid veel veeauru erakordselt kõrged näitajad maakera atmosfääris, tõid kaasa seninägematuid kuumalaineid ja ränki sademeid ning põhjustasid kannatusi miljonitele inimestele.“

Et mõista mõningaid faktoreid, mis tegid 2024. aastast mõõteajaloo kõige soojema aasta, tuleks vaadata igakuiseid temperatuurimustreid. Eriti soe oli aasta esimene pool, mil iga kuu oli maakeral soojem kui vastav kuu mis tahes varasemal aastal. See tõi kaasa 13-kuulise rea rekordilisi kuukeskmisi, mis sai läbi juunikuuga.

Alates juulist püsisid maakera temperatuurianomaaliad keskmisest märkimisväärselt kõrgemal. August 2024 oli sama soe kui august 2023. aastal. Ülejäänud kuud alates juulist kuni detsembrini jäid alla üksnes 2023. aasta vastavatele kuukeskmistele. Väärib märkimist, et maakeral mõõdeti 22. juulil kõrgeim dokumenteeritud ööpäeva keskmine temperatuur, mis oli ERA5 kohaselt 17,16 °C.

Erakordselt kõrgete globaalsete kuukeskmiste püsimine 2024. aasta esimeses pooles muutis alates hilissuvest tõenäoliseks, et aasta ületab 2023. aastat kui kõige soojemat aastat mõõtmiste ajaloos.

Lisaks kõigele kujunes 2024. aastast esimene aasta, mil temperatuurianomaalia ületas tööstuseelset keskmist enam kui piirmääraks võetud 1,5 °C. Ka 2023–2024 keskmine on sellest lävendist kõrgem. Ehkki see ei tähenda, et oleme ületanud Pariisi kokkuleppes püstitatud lävendi – sest see käsitleb vähemalt 20 aasta keskmise temperatuuri anomaaliat – rõhutab see siiski, et globaalsed temperatuurid on kerkimas kõrgemale kui kaasaja inimesed on eales kogenud.

Globaalse pinnalähedase temperatuuri olulisemad näitajad:

• 2024. aasta oli kõige soojem aasta globaalses mõõteajaloos, mille algus ulatub aastasse 1850. ERA5 kohaselt oli maakera keskmine temperatuur 15,10 °C, mis oli 0,72 °C kõrgem normperioodi 1991–2020 keskmisest ja 0,12 °C kõrgem endisest kõige soojemast dokumenteeritud aastast 2023. Läinud aasta keskmine ületas kokkuleppelise tööstuseelse võrdlusperioodi 1850–1900 hinnangulist keskmist 1,60 °C võrra.
• 2024. aasta on esimene kalendriaasta, mis on ületanud tööstuseelset taset enam kui 1,5 °C võrra. 
• Iga aasta viimase 10 aasta jooksul (2015–2024) oli üks kümnest kõige soojemast dokumenteeritud aastast.
• Globaalse temperatuuri kuukeskmised ületasid tööstuseelset taset  enam kui 1,5 °C  11 kuu vältel. Kui minna ajas veel rohkem tagasi, siis alates juulist 2023 ületasid lävendit 1,5 °C kõik kuud peale 2024. aasta juuli.
• 22. juulil 2024 kerkis maakera ööpäevane keskmine rekordiliselt kõrgele: 17,16 °C.
• 2024 oli kõige soojem aasta kõigis maailmajagudes peale Antarktika ja Australaasia, aga samuti suurtel aladel maailmameres, eelkõige Põhja-Atlandi ookeanis, India ookeanis ja Vaikse ookeani lääneosas.
• 2024. aastal esines kolm rekordiliselt sooja aastaaega: põhjapoolkera talv (detsember 2023 – veebruar 2024), põhjapoolkera kevad (märts – mai) ja põhjapoolkera suvi (juuni – august), mil vastavad keskmised olid 0,78 °C, 0,68 °C ja 0,69 °C kõrgemad normperioodi 1991–2020 vastavatest keskmistest.
• Iga kuu alates jaanuarist kuni juunini 2024 oli mõõtmisandmete kohaselt soojem kui mis tahes varasema aasta vastav kuu. Kui august välja arvata, oli iga kuu alates juulist kuni detsembrini vastava aastaaja kohta soojuselt teine 2023. aasta järel. 2024. ja 2023. aasta august jagasid soojuse poolest esikohta.

Merepinna temperatuuri olulisemad näitajad:

• 2024. aastal oli maailmamere pinnatemperatuuri aastakeskmine väljaspool polaaralasid rekordiliselt kõrge: 20,87 °C, mis ületab normperioodi 1991–2020 keskmist 0,51 °C.
• Maailmamere pinnatemperatuur oli aastaaja kohta rekordiliselt kõrge 2024. aasta jaanuarist kuni juunini, jätkates juba 2023. aasta teises pooles alanud rekordiliselt soojade kuude jada. 2024. aasta juulist kuni detsembrini olid mere temperatuuri kuukeskmised 2023. aasta näitude järel soojuselt teisel kohal.
• 2024. aastal lõppes 2023. aastal alanud ilmastikunähtus El Niño ja algas üleminek neutraalsemate või La Niña tingimuste tekkeks.

Euroopa temperatuuri olulisemad näitajad:

• 2024 oli Euroopas seni mõõdetutest kõige soojem aasta. Aasta keskmine õhutemperatuur oli 10,69 °C, mis on 1,47 °C soojem kui normperioodi 1991–2020 keskmine ja 0,28 °C soojem senisest rekordist 2020. aastal.
• Kevad ja suvi olid Euroopas rekordiliselt soojad. Kevad (märts – mai) oli 1,50 °C soojem kui normperioodi 1991–2020 kevade keskmine ja suvi (juuni – august) 1,54 °C soojem vastava aastaaja normist.

Teisi märkimisväärseid näitajaid:

• Veeauru osakaal atmosfääris kerkis 2024. aastal rekordiliselt kõrgele. ERA5 kohaselt oli see umbes 5% kõrgem normperioodi 1991–2020 keskmisest ja enam kui 1% kõrgem 2016. ja 2023. aasta näitajatest, mis olid vastavalt senine rekord ja sellele järgnev teine koht.
• Äärmuslikud temperatuurid ja kõrge õhuniiskus põhjustavad suuremat kuumastressi. Suur osa põhjapoolkerast koges 2024. aastal keskmisest enamatel päevadel vähemalt „tugevat kuumastressi“ (strong heat stress) ja mõnes piirkonnas oli keskmisest rohkem päevi, mil esines „ekstreemset kuumastressi“ (extreme heat stress) põhjustavaid tingimusi.
• 2024. aasta 10. juulil saavutas globaalne piirkond, kus esines vähemalt „tugevat kuumastressi“ tekitavaid olusid, oma ulatuselt seni dokumenteerimata aastamaksimumi. Umbes 44% maakerast valitsesid „tugevat“ kuni „ekstreemset“ kuumastressi põhjustavad tingimused. See on 5% suurem ala kui globaalne aastamaksimumi puhul keskmiselt.
• Antarktise ümbruses, kus mere jääkatte näitajad olid langenud vastava aastaaja kohta rekordiliselt madalale juba 2023. aasta kaheksa kuu vältel, langesid kõnealused näitajad taas rekordiliselt või rekordilähedaselt madalale suure osa 2024. aasta vältel. Juunist oktoobrini oli jääkatte kuukeskmine vähese ulatuse poolest 2023. aasta näitude järel teisel kohal ja rekordiliselt madal novembris. Iga-aastase miinimumi ajal veebruaris oli jääkatte ulatuse kuukeskmine väiksuselt kolmas satelliidiandmete kogumise algusest saati.
• Arktikas oli mere jääkatte ulatus kuni juulini suhteliselt lähedane normperioodi 1991–2020 keskmisele, kuid langes kõvasti alla keskmise järgnevatel kuudel. Iga-aastase miinimumi paiku septembris oli jääkatte ulatuse kuukeskmine viies väikseim satelliidiandmete reas.
• Süsinikdioksiidi ja metaani kontsentratsioonid atmosfääris jätkasid tõusu ja saavutasid 2024. aastal rekordiliselt kõrge taseme, vastavalt 422 ppm (parts per million ehk miljondikosa) ja 1897 ppb (parts per billion ehk miljardikosa). Süsinikdioksiidi kontsentratsioonid olid 2024. aastal 2,9 ppm-i kõrgemad kui 2023. aastal ning metaani kontsentratsioonid kerkisid 3 ppb võrra.

Kliimaolud võivad mõjutada äärmuslikke ilmastikunähtusi

2024. aastal esines kogu maailmas ekstreemseid ilmastikuolusid, alates ränkadest tormidest ja üleujutustest kuni kuumalainete, põudade ja maastikupõlenguteni. Selliste sündmuste kasvav sagedus ja intensiivsus kujutavad endast märkimisväärset riskifaktorit kogu maailma rahvastikule. Veeauru osakaal atmosfääris saavutas 2024. aastal rekordilise näidu, olles umbes 5% kõrgem normperioodi 1991–2020 aastakeskmisest – oluliselt kõrgem kui 2023. aastal. See rohke niiskusvaru suurendas äärmuslike sademete esinemise võimalust. Lisades siia juurde kõrged mere pinnatemperatuurid, panustas see väga tugevate tormide, sealhulgas troopiliste tsüklonite kujunemisse.

Kõrged temperatuurid kutsuvad esile olukordi, kus keha kannatab ülekuumenemise tõttu stressi all. Temperatuuri kõrval mõjutavad kuumastressi ka muud keskkonnatingimused nagu õhuniiskus. 2024. aastal esines suurel osal maakerast keskmisest rohkem vähemalt „tugevat kuumastressi“ põhjustavaid olusid. Mõnes regioonis tuli ka ette keskmisest rohkem päevi, mil võis kogeda „ekstreemset kuumastressi“, mille puhul on kuumarabanduse vältimiseks hädavajalik sekkumine.

Pikaleveninud kuivad perioodid lõid tingimusi maastikupõlengute tekkeks. Ulatuslikke ja visasid maastikupõlenguid esines Ameerika maailmajaos. Copernicuse atmosfääriseire teenuse CAMS andmeil mõõdeti Boliivias ja Venezuelas põlengutest tekkinud süsinikuheite rekordilisi määrasid. Kanadas olid vastavad näitajad rekordilähedased.

Merejää Arktikas ja Antarktikas

Jääkatte ulatus Arktikas ja Antarktise ümber on Maa kliima stabiilsuse oluline indikaator, mida seirab ka C3S. 2024. aastal oli mere jääkatte ulatus nendes regioonides keskmisest tunduvalt madalam.

Antarktika jääkatte ulatus langes teist aastat järjest rekordiliselt või rekordilähedaselt madalale. Juunist oktoobrini jäid jääkatte ulatuse keskmised madalate väärtuste poolest alla üksnes 2023. aasta vastavatele näitudele ja novembris oli jääkatte ulatus rekordiliselt madal. Iga-aastase miinimumi ajal veebruaris oli jää ulatuse kuukeskmine kasinuselt kolmas alates satelliidivaatluste algusest. Arktikas oli jääkatte ulatus lähedane normperioodi 1991-2020 keskmisele kuni juulini, kuid langes järgnevatel kuudel alla keskmise. Iga-aastase miinimumi ajal septembris oli jää ulatuse kuukeskmine satelliidimõõtmiste andmereas kasinuselt viies.

Kasvuhoonegaasid

2024. aasta kliimaindikaatorite kujunemise kõige iseloomulikumaks faktoriks on olnud maakera temperatuuri tõusmine, mis seostub enamalt jaolt kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kasvuga atmosfääris – see on inimtegevuse tulemus. Kasvuhoonegaaside monitoorimine pakub infot leevenduspoliitika rakendamiseks. Süsinikdioksiidi kasvamise määr oli möödunud aastatega võrreldes suurem. Metaani kontsentratsiooni kasvumäär oli lähiminevikuga võrreldes märkimisväärselt madalam.

ECMWF-i raames tegutseva CAMS-i direktori Laurence Rouili järelduse kohaselt näitab raport CAMS-i monitooringute hädavajalikkust. „C3S-i ja CAMS-i andmeil kerkisid 2024. aastal kasvuhoonegaaside kogused atmosfääris kõrgemale kui eales mõõdetud. Süsinikdioksiidi kontsentratsioonid olid 2,9 ppm-i kõrgemad kui 2023. aastal ja metaani kogused 3 ppb-d kõrgemad. Meie andmed viitavad selgelt kasvuhoonegaaside heite vankumatule globaalsele kasvule ja see on kliimamuutuste peamine põhjustaja.“

2024. aasta Eestis

Eesti keskmine õhutemperatuur 2024. aastal oli 8,1 °C (norm 6,4 °C), see on 2. koht arvestatuna 1922. aastast. Veel soojem on olnud vaid 2020. aasta, siis oli Eesti keskmine õhutemperatuur 8,4 °C. Päikesepaistelisi tunde oli 1 958, see on veidi enam Eesti keskmisest normist, mis on 1 830 tundi. Päikese rohkuse poolest on see 15. koht, arvestatuna 1961. aastast.

Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem. Eesti keskmine sajusumma oli 616 mm (norm 662 mm), see on 52.–53. koht sademete rohkuse poolest arvestatuna 1922. aastast.

2024. aastal esines aga keskmisest rohkem äikest. NORDLIS välgudetektorite võrgustik registreeris Eestis kokku 31 808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005–2023 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2024. aastal äikest ligi 30% rohkem.

Põhjalikumalt saab 2024. aasta ilmast uurida kaardiloost või ülevaatlikust videoloost. Detsembrikuu ilmast loe Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest. 

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.

Liitun