2023. aastal kahjustasid loodusjõud Eesti inimeste kodusid eelneva aastaga võrreldes kolmandiku võrra sagedamini, kahjusummad kokku olid isegi 2,3 korda suuremad kui 2022. aastal, nähtub ERGO kindlustuse statistikast.
Kõige suurema hüppe tegid tormikahjud Harjumaal – 2022. aasta 80 juhtumiga võrreldes registreeriti 2023. aastal lausa 174 loodusjõududest põhjustatud kahjujuhtumit.
Üle Eesti registreeriti läinud aastal ligi 370 loodusjõududest põhjustatud kodukindlustuse juhtumit, mida on pea 100 juhtumi võrra rohkem kui 2022. aastal. Rahasse arvutatuna oli tormikahjude kasv veelgi järsem: võrreldes 2022. aastaga suurenesid kahjusummad 2,3 korda.
Kõige suuremad kahjud tabasid Eesti elanikke augustis ja oktoobris. Ainuüksi oktoobritormi purustused olid umbes sama mahukad kui kogu 2022. aasta loodusjõudude kahjud kokku.
„2023. aastal oli oktoober ja august need kuud, mis andsid kaks kolmandikku tormikahjudest,“ ütles ERGO kindlustuse erakliendi kahjude osakonna juht Taavi Kööts. „Tormikahjud näitasid kasvu, samuti sagenes erinevate veekahjude hulk.”
Tema sõnul suurenesid osati ilmaolude tõttu ka katustest-seintest läbi jooksnud veest tingitud kahjustused. Kui katuseid lumest ei puhastata, siis leiab sulavesi sageli tee läbi katusekatte hoonesse.
„On kindlasti palju juhtumeid, mida inimene ise ära hoida ei saa – olgu see siis rahe, mis katuse lõhub või ülemise naabri tekitatud veekahju. Aga on ka palju neid juhtumeid, mille ärahoidmiseks saab igaüks ise midagi ära teha,“ rõhutas Kööts.
Ta tõi esile, et küttekolded peaksid olema hooldatud vastavalt nõuetele, samuti peaks juba nende ehitamisel veenduma, et kõik vastab nõuetele ja dokumentatsioon on samuti korras ja luba küttekolde kasutamiseks on olemas. Suurimad ühekordsed mullused kodukahjud tulevadki põlengutest, eelmise aasta raskeimate juhtumite kulud ulatuvad 300 000 euro juurde.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
