Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et metsamaa moodustab jätkuvalt üle poole riigi pindalast. Metsa juurdekasv on aga järsult vähenenud.
Keskkonnaagentuuri täna avaldatud värskete statistilise metsainventeerimise (SMI) andmete kohaselt moodustab Eesti pindalast metsamaa 51,3%. Kõige metsarikkamad maakonnad on Hiiumaa, Valgamaa ja Ida-Virumaa, kus metsasus ulatub üle 60 protsendi.
2023. aastal oli metsamaa pindala 2,3 miljonit hektarit, millel kasvas 454 miljonit tihumeetrit puitu. Võrreldes 2022. aastaga nii tagavara kui ka pindala osas olulisi muutusi ei olnud. Suurima pindalaga on kaasikud (0,7 miljonit ha) ja männikud (0,7 miljonit ha). Okaspuu enamusega metsade osakaal on 48%, kuid kasvava metsa tagavara osas moodustavad need 53%.
Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denksi sõnul paistab silma, et tõenäoliselt põudadest ja teistest kliimamuutustega võimendunud teguritest tingituna on järsult vähenenud metsa juurdekasv.
„Loodetavasti on tegemist lühiajalise kõikumisega, sarnast trendi on märgatud ka mujal Põhja-Euroopas,” ütles ta. “Juurdekasvu vähenemisel on oluline hoolikalt silm peal hoida ja vajadusel astuda täiendavaid metsamajandamise jätkusuutlikkust tagavaid samme. Majandusmetsades tuleb juurdekasvu soodustamiseks tagada kahjustuste likvideerimine ja metsa uuenemine.”
Oluline on, et pikemas vaates oleks raie ja netojuurdekasv majandatavates metsades tasakaalus, lühiajalises vaates on ühele või teisele poole kaldumine tema sõnul loomulik.
Raiemaht püsib viimastel aastatel ca 10–12 miljoni tihumeetri tasemel. 2022. aasta raiemaht oli 12,1 miljonit tihumeetrit. Aasta varem oli SMI alusel raiemaht 10,0 miljonit tihumeetrit.
Lageraiete maht oli 2022. aastal kokku 9,3 miljonit tihumeetrit ning pindala 32 600 hektarit. SMI lageraiete pindala puhul on oluline ära märkida, et need sisaldavad ka sanitaarsetel põhjustel, näiteks kuuse-kooreüraski tõrjeks tehtud lageraieid. Viimase viie raiehooaja (2018/2019 – 2022/2023) keskmiseks raiemahuks on 11,2 miljonit tihumeetrit.
Metsades on suurenenud puude liigiline mitmekesisus, vähenenud on monokultuursete puistute pindala ja suurenenud kolmest ja enamast puuliigist koosnevate puistute pindala.
Jätkuvalt suureneb ka vanade metsade pindala, eraldi saab välja tuua vanade metsade pindala kasvu erametsades ehk meil on metsaomanikke, kelle eesmärgiks ei ole metsa majandamine. Statistilise metsainventuuri leiab Keskkonnaportaalist.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
