Rohegeenius kirjutas hiljuti valenime all tegutsevast mehest, kes üritab maaomanikelt osta metsa raieõigust ja kinnistuid. Ta väidab, et esindab mitut ettevõtet, mida tegelikult olemas ei ole. Põhjaliku käsitlusega saab tutvuda siit. Mida arvab sellisest äriajamisest politsei?
Pärnu politseijaoskonna Pärnumaa piirkonnagrupi juht Tõnu Kivis:
Ajakirjanik on ära teinud põhjaliku ja tänuväärse uurimustöö. Metsa- ja põllumaaomanikel tasub seda lugu võtta kui meeldetuletust, et tuleb kontrollida ettevõtte ja/või inimese tausta, kes tunneb teie vara vastu huvi ja soovib seda osta. Enne kui tehingusse minna, tasub ostjat guugeldada, vaadata tema andmeid, esitada küsimusi.
Tõepoolest, see on levinud praktika, et ostusooviga metsamajandajad saadavad maaomanikele e-kirju ja teevad pakkumisi.
Kui üks ja sama inimene pöördub e-kirjades maaomaniku poole erinevate nimede alt ja signeerib kirju ettevõtete nimedega, mida pole olemas, siis selline käitumine on ebaeetiline. Samas me artiklis kirjeldatust viiteid kuritegevusele ei leidnud. Näiteks, kas keegi on saanud sellise tegevuse järel varalist kahju? Jäänud oma metsast või maast ilma? Turuhinnast madalama hinnaga vara müümine, kui müüja on raha kätte saanud, ei ole kuritegu.
Taunimisväärne on valenime all esinemine ja müüja eksitamine olematute ettevõtetega aga igal juhul ning see peaks panema häirekella tööle.
Kui postkasti potsatab mõni seesugune e-kiri või tuleb telefonikõne, siis kindlasti ei tasu pea ees midagi müüma hakata. Andke oma lähedastele kirja(de)st teada ja pidage nendega nõu. Eriti haavatavad on just eakamad inimesed, kel ei pruugi hindadest ja turuolukorrast olla adekvaatset teadmist ning kes ei oska ehk omal käel potentsiaalse huvilise tausta kontrollida.
Ohusignaalideks on ka ajaga survestamine ja üliheale pakkumisele rõhumine – need ei ole mingid argumendid. Vajadus minna ruttu tehingusse ja ost-müük kiiremas korras ära vormistada viitab ebaausatele kavatsustele ning soovile mitte jätta omanikule lähedastega nõupidamiseks ja järelemõtlemiseks aega.
Juhin tähelepanu, et põllu- ja metsamaa ostmine on asjaõiguslik tehing, mille kinnitab notar. Notaris ei saa valeandmeid esitada. Küll tuleb omanikul enne tehingu vormistamist olla kindel, et talle maa või metsa eest pakutav hind on adekvaatne.
Raieõiguse ostmine on võlaõiguslik tehing, kus kolmandat osapoolt notari näol ei ole. Selle tehingu puhul on teise osapoole tausta kontrollimine eriti kriitiline. Küsige näha dokumente ja ärge kiirustage midagi allkirjastama. Võtke tutvumiseks lepingu koopia, lugege see hoolikalt läbi, sh ka peenes kirjas tekst, näidake lepingut ka lähedastele.
Kui teiega suhtlev inimene/ettevõtte esindaja kasutab enda puhul kord üht ja kord teist nime ning mitmeid erinevaid e-postiaadresse ja ettevõtete nimesid, siis on targem temaga suhtlemine kohe katkestada.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
