Alates 1. jaanuarist muutus biojäätmete eraldi kogumine kohustuslikuks. Neid tuleb nüüd kas tekkekohal üle anda või kodus nõuetekohaselt kompostida.
Kui linnades ja alevikes on biojäätmeid mõistlik koguda konteinerisse, mida tühjendab graafiku alusel jäätmevedaja, siis eramajades või maapiirkondades võib olla sobilikum valik koduaias kompostimine. Kliimaministeerium kordab üle, mis on biojääde ja kuidas seda koguda.
Küsi kompostimise nõuete kohta kodukoha omavalitsusest
Tähele tuleb panna, millised nõuded on seadnud sinu omavalitsus kompostimisele. Need ei ole välja mõeldud asjata, vaid eesmärgiga säilitada hügieen ja hoida inimeste tervist.
Kui aiajäätmeid võib üldjuhul kompostida ka lahtiselt, siis toidujäätmed vajavad vähemalt tiheasustusega piirkonnas kinnist kompostrit. Lahtisena meelitavad nad ligi närilisi, linde ning hulkuvaid kodu- ja metsloomi, kes ei peaks elumajade lähedusse tulema. Samuti ei sobi inimeste köögijäätmed loomadele söögiks.
Mida võib biojäätmete konteinerisse ja kompostrisse panna?
- Riknenud toit,
- puu- ja köögiviljade koored,
- liha- ja kalajäätmed,
- muna- ja pähklikoored,
- pehme majapidamispaber või pabersalvrätid,
- kohvipaks,
- paberfiltrid,
- lõikelilled,
- ilma potita toataimed.
Mida ei tohi biojäätmete hulka panna?
- Tavalised kilekotid ja kiletatud või kileaknaga paberkotid,
- toidupakendid,
- kassiliiv,
- koera- ja kassi väljaheited,
- tuhk,
- suitsukonid,
- vedelad toidujäägid,
- toiduõli,
- suured kondid,
- mähkmed ja hügieenisidemed,
- küpsetuspaber,
- vanad ravimid,
- tolmuimejakotid,
- kunstlilled,
- küünlad,
- lille- ja salatipotid.
Miks peab biojäätmeid üldse sorteerima?
Jäätmeid, sealhulgas biojäätmeid, liigiti kogudes tekib võimalus neid suuremas mahus ringlusse võtta. Eraldi kogutud biojäätmetest valmistatakse Eestis enamasti komposti, millega jõuavad loodusest võetud ained tagasi mulda. Lähiaastail on näha ka biogaasi tootmise kasvu, mida kasutatakse autokütusena, majade kütmiseks ja elektri tootmiseks.
Olmejäätmete hulka panduna ei saa biojäätmeid sealt enam välja sorteerida. Prügilasse ladestatuna põhjustavad biojäätmed prügilagaasi tekkimist, mis on olulise mõjuga kasvuhoonegaas. Lisaks laseme nii väärtuslikul ressursil raisku minna. Samuti raskendab see teiste olmejäätmete ringlussevõttu, kuna biojäätmed määrivad koos kogudes muu materjali ära. Selle vältimiseks tuleb biojäätmeid eraldi koguda juba nende tekkekohas.
Kuidas sorteerida ebamugavusteta?
Biojäätmete eraldi kogumisel kardetakse sageli ebameeldivat lõhna ja lisaruumi vajadust köögis. Tegelikult ei tekita biojäätmed eraldi kogudes rohkem lõhna kui segaolmejäätmete seas.
Biojäätmeid tuleks koguda lahtises või õhuaukudega anumas, mis laseb õhul ringelda ja hoiab ära ebameeldiva lõhna tekkimise. Samuti ei ole vaja kasutada spetsiaalset biojäätmete kogumisanumat, sobib ka mistahes väiksem kast, anum, korv või ämber. Kõige nutikam on kasutuses olev prügikast jaotada võimalusel sektoriteks, sest jäätmete tekkekogus ei muutu sellest, et asud neid liigiti koguma.
Kuidas biojäätmeid konteinerisse panna? Kas kotiga või ilma?
Biojäätmeid võib konteinerisse panna vaid täielikult biolaguneva ja komposteeruva kotiga, paberkotiga või lahtiselt. Lisaks võib kasutada konteineri puhtamana hoidmiseks vooderduskotti, mis peab olema samuti täielikult biolagunev ja komposteeruv.
Kindlasti ei tohi biojäätmeid konteinerisse panna tavalises plastkilekotis. Biojäätmed viiakse kodudest edasi ringlussevõttu ja kui need sisaldavad kilekotte, siis eemaldatakse kotid küll jäätmetest, kuid mõned plastiosakesed võivad siiski jäätmete hulka jääda. Need plastiosakesed võivad seejärel sattuda loodusesse ja sealt meie toitu. Samuti võib jäätmevedaja keelduda sellisel juhul biojäätmete veost või esitada veo eest mitmekordse arve.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
