5. juunil tähistatakse kogu maailmas keskkonnapäeva. 2023. aastal keskendub ülemaailmne keskkonnapäev plastireostuse kriisi lahendustele. Plastireostusest kirjutab Statistikablogis statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Eelmise sajandi 50. aastatel oli plasti tulek progressi märk. Praegu on aga paljudel tunne, et plast võtab võimust. Maailmas toodetakse igal aastal üle 400 miljoni tonni plasti, millest suur osa on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks. Nii on proportsionaalselt kasvanud ka plastjäätmete teke.
Ringlusse võetakse samas vähem kui 10 protsenti tekkinud plastjäätmetest. Kasutuselt kõrvaldatud või põletatud ühekordselt kasutatav plast kaob meie silme alt, kuid jätkab oma ringkäiku looduses, kahjustades sealjuures inimeste tervist ja bioloogilist mitmekesisust ning saastades ökosüsteeme. Mikroplast – pisikesed plastosakesed – leiavad tee toitu, vette ja õhku. Ladestunud ja ladestatud plast on aga isegi muutumas uueks osaks Maa fossiilsetest ladestustest.
Milline on olukord plastjäätmete tekke ja ringlussevõtuga Eestis ja Euroopas?
Plastpakendi jäätmete tekkekoguse alusel on Eesti 40,3 kiloga ühe elaniku kohta Euroopa Liidu riikide hulgas neljandal kohal Iirimaa (61,2 kilo elaniku kohta), Ungari (47,5 kilo elaniku kohta) ja Portugali (40,3 kilo elaniku kohta) järel. Horvaatia on väikseim plastpakendite tekitaja, 16,3 kilo elaniku kohta.
Kõrvuti plastpakendijäätmete tekkimisega on kasvanud ka nende ringlussevõtt Eestis. Kui 2004. aastal võeti elaniku kohta ringlusse 2,6 kilo plastpakendijäätmeid, siis 2020. aastal juba 16,4 kilo.
Euroopa pakendi- ja pakendijäätmete direktiiv seab sihiks aastaks 2030 ringlusse võtta 55% pakendijäätmetes sisalduvast plastist. Kui kaugel oleme sellest sihtmärgist praegu?
Kui 2004. aastal võeti Eestis ringlusesse vaid 10% plastpakendite jäätmetest, siis 2020. aastaks on ringlussevõtu osakaal suurenenud 40 protsendini. Vahepealsetel aastatel on pakendijäätmete ringlussevõtu määr olnud ebastabiilne, kõikudes 20-40% vahel.
Selle näitaja alusel oleme Euroopa riikide hulgas üsna keskmisel positsioonil. Suurimate ringlussevõtjatena paistavad silma Slovakkia (56,3%) ja Leedu (56,1%), kehvematena aga Prantsusmaa (21,4%) ja Malta (10,2%).
Kui räägime kitsamalt plastpakendijäätmetest kui ühest suuremast plastjäätmete voost, siis Eestiski on kogused suurenenud: võrreldes 2004. aastaga on kasv 2020. aastaks ligi kahekordne. Viimastel aastatel on tekkekõver aga otsa siiski allapoole pööranud ja kogused vähenenud: kui 2017. aastal tekkis 66 000 tonni plastpakendijäätmeid, siis 2020. aastal 54 000 tonni.
Plastjäätmete probleemi lahendamiseks pakutakse eri lahendusi, üks neist on plasti algsest kasutuselevõtust loobumine. Kuidas toimetab täna igaüks meie seast? Kui vaadata, mitu õhukest (paksusega alla 50 mikroni) kilekotti tarbime aastas, siis on erinevused Euroopa Liidu riikide hulgas väga suured: 8 kilekotist inimese kohta aastas Portugalis kuni 330-ni Leedus. Eesti paigutub 152 kilekotiga inimese kohta suurimate tarbijate hulka, kuuendale positsioonile.
Arenguruumi plastikujäätmete tekke vähendamiseks ja ringlussevõtu suurendamiseks on, samad omadused, mis muudavad plasti nii kasulikuks – tugevus ja vastupidavus lagunemisele – muudavad selle ka looduse jaoks „raskesti seeditavaks“. Ülemaailmsel keskkonnapäeval räägitakse nii plasti ringmajandusest, rahvusvahelistest kokkulepetest kui ka lahendusmeetmetest igas maailma nurgas.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
