Jätkusuutlikkus on saamas spordimaailmas üha olulisemaks teemaks, sest kui tahta sündmust korraldada ka viie või kümne aasta pärast, ei saa korraga kõiki ressursse ära kasutada. Just sel põhjusel pöörati 9.-11. veebruarini Otepääl Tehvandi spordikeskuses toimunud kahevõistluse MK-etapil erilist tähelepanu sündmuse keskkonnasõbralikkusele. Selle tarbeks moodustati eraldi rohesaadikute tiim.
Veebruari alguses Tehvandi spordikeskuses peetud kahevõistluse etapp oli spordisõprade pidupäev. Kristjan Ilvese hooaja parimad tulemused ja juubeldav publik tekitasid tõelise suusapeo tunde. Korraldajatele oli aga väljakutseks ka ürituse jätkusuutlik aspekt, mille tarbeks astus esimest korda korraldustiimi ridadesse spetsiaalne rohesaadikute meeskond.
Tiimijuhtide Krista Kupitsa ja Kristi Loiti sõnul oli peamine väljakutse veenda kogu korraldusmeeskonda rohepõhimõtete vajalikkuses ning selgitada, kuidas iga valdkond saab panustada jätkusuutliku tuleviku loomisesse.
“Rohetiimi missioon võis alguses paljudele segaseks jääda, kuid meie eesmärk oli teha selgeks, et iga liigutus loeb,” rõhutas Kupits. “Seetõttu valisime fookusse kuus peamist valdkonda: toitlustus, materjalid, transport, jäätmed, energia ja teabevahetus.”
Võistluse ajal keskenduti erilise tähelepanuga jäätmete kogumisele ja sorteerimisele, materjalide ringlussevõtule ning ühekordsete nõude vältimisele toitlustamisel. Kuid kuidas võtsid külastajad vastu prügi sorteerimise ja pandisüsteemi?
Kupits selgitas, et jäätmete liigiti kogumine ei olnud uus kontseptsioon, sest sündmusel rakendati sama süsteemi, mis on tuttav igas kodus ja kontoris. Eraldi koguti paberit-pappi, pakendeid, klaasi, taarat, biojäätmeid ning olmejäätmeid, millest külastajad kiiresti aru said ja aktiivselt osa võtsid.
Pandisüsteem tekitas alguses mõnes külastajas veidi segadust, kuid rohesaadikud olid valmis selgitama ja juhendama. Tasside ja taldrikute eest tagastati pant 0,50 eurot või 1 euro, mis motiveeris inimesi. “Oma termose kaasavõtmine oli kindlasti kõige keskkonnasõbralikum valik,” märkisid tiimiliikmed.
Külastajate tagasiside oli positiivne, kuid rohesaadikute tiim näeb siiski vajadust teha rohkem teavitustööd, eriti toitlustajatega, et tagada nõuetekohane jäätmete sorteerimine ja pandisüsteemi mõistmine. Kupitsa sõnul võiks tulevikus kaaluda uusi viise keskkonnajalajälje vähendamiseks. “Näiteks kodumaise tooraine kasutamine toitlustuses või teha nii, et materjalide printimisel mõeldakse hoolsamini läbi, kas see on ühekordne printimine või saaks sildid teha selliselt, et neid ka muudes olukordades või uutel aastatel uuesti kasutada saaks,” kirjeldas ta.
Rohetiimi kogemus Otepääl näitab, et muutused võivad alguses olla väljakutsuvad, kuid pikaajalised eelised keskkonnale ja ühiskonnale on hindamatud. Korraldajad jäid tehtuga rahule, sest tõestati nii endale kui ka teistele – rahvusvahelisi sündmusi on võimalik korraldada jätkusuutlikult.
Numbrid:
- Kahevõistluse MK-etapil kasutati 10 114 liitrit Neste MY taastuvdiislit, mille käigus vähendati õhku paisatavaid heitkoguseid 29 000 kg võrra.
- Kolme võistluspäeva peale tekkis ligi 1500 liitrit pakendeid, 300 liitrit biojäätmeid, 700 liitrit paberit-pappi, 300 liitrit klaasi. Lisaks tekkis ka olmejäätmeid ligi 2000 liitrit, mida järgmisel korral on parema planeerimisega võimalik vältida. Tänu usinale jäätmete liigiti kogumisele saadeti ringlusse 2 tonni ressurssi, mis muidu oleks raisku läinud.
- Lisaks hoiti ära ligi 3000 ühekordse topsi ja taldriku sattumine jäätmete hulka.
- Võistluse tarbeks ei toodetud ühtegi kaelapaela, kasutati vaid neid, mis juba olemas olid, mis tähendab, et ligi 1000 uut paela jäi tellimata.
- Kõik auhinnad olid Eesti väiketootjate hingega tehtud ning lillede kinkimise asemel said sportlased nautida eestimaiseid põnevaid toitusid.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
