Euroopa Komisjon hoiatas 17 liikmesriiki ja Eestit, et riigid ei suuda 2025. aastaks ringlusse võtta sihiks seatud 55% olmejäätmetest. Kliimaministeerium teeb juba sügisel sammud olukorra parandamiseks, eesmärk on võtta jäätmed ladestamise ja põletamise asemel uue materjalina kasutusse.
Euroopas on ühiselt seatud eesmärgid, mille järgi tuleb korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta 2025. aastaks 55% olmejäätmetest ning 2030. aastaks 60% olmejäätmetest. Eesti on üks 18 liikmesriigist, kes said eelhoiatuse, millega juhitakse tähelepanu puudustele ja takistustele sihtarvu täitmisel.
Eestis on olmejäätmete ringlussevõtu tase kõikunud viimasel kümnel aastal 30% ümber. 2020. aastal oli see 29% ning 2021. aastal 30%.
Euroopa Komisjon tõi puudustena välja, et Eestis on vastutus ringlussevõtu eest hajutatud ning omavalitsustele ei ole seatud vastutust olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamise eest. Ladestustasu on püsinud muutumatuna 2015. aastast ning jäätmete põletuse tasu Eestis puudub. Lisaks nähakse puudusi jäätmete liigiti kogumise korralduses, kuna mugavad lahendused on vaid linnades või väheste jäätmeliikide osas.
Pakendijäätmetele on seatud 2025. aastaks ringlussevõtu eesmärk 65%, mida Eesti suudab komisjoni hinnangul täita. Samuti on Eesti õigel teel ladestamise sihtarvu osas – alates 2035. aastast ei tohi ladestada enam kui 10 protsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete kogusest.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlaisi sõnul on sihtarvude saavutamist silmas pidades plaanis mitmed muudatused, valmimisel on riigi jäätmekava, mis annab aluse investeeringuteks süsteemi parandamisse. Samuti toetatakse omavalitsuste võimekuse tõstmist. Vastavalt komisjoni soovitusele plaanitakse kehtestada jäätmekäitlejatele põletustasu ning vaadata üle ladestuse ja pakendi ringlussevõtu tasud.
“Peame suurendama jäätmete tekkekohas liigiti kogumist, mis on eelduseks, et jäätmeid saaks ringlusse võtta. Praegu kogutakse Eestis liigiti umbes 40% olmejäätmetest. Kui tahame 55% ringlussevõtu eesmärki saavutada, peame liigiti koguma vähemalt 65% olmejäätmetest,” ütles Soomlais.
Selleks, et toetada omavalitsusi jäätmeveo korraldamisel, plaanib ministeerium välja töötada standardlahendused liigiti kogumiseks. Lisaks kavandatakse toetusi nii liigiti kogumise parandamiseks kui ringlussevõtuks vajalike rajatiste ja seadmete soetamiseks.
“Omavalitsused vajavad tuge, et suuremat vastutust võtta. Kuid lisaks nõule ja toetustele tuleb kehtestada ringlussevõttu motiveeriv tasusüsteem,” sõnas Soomlais.
Alanud on ka pilootprojekt jäätmemajanduse digitaliseerimiseks, et parandada andmehaldust ja suurendada jäätmevaldkonna andmete läbipaistvust ja usaldusväärsust.
Euroopa Keskkonnaagentuurilt said eelhoiatuse veel ka Läti, Leedu, Soome ja Rootsi. Sihtarvude tähtaegset saavutamist peetakse tõenäoliseks üheksa riigi puhul – Austria, Belgia, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Holland ja Sloveenia.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
