Valitsus teatas eile, et vähenevad diislikütuse, elektrienergia ja maagaasi aktsiisimäärad. Lisaks plaanitakse vähendada keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kulumeetmeid – siit on välja arvatud rahvusvaheline kliimakoostöö. Sealhulgas väheneb üleujutusriskide maandamiseks ja kliimapoliitika pilootprojektidele kavandatud eelarve. Selle mõju keskkonnakaitsele ja kliimaeesmärkidele on aga teadmata.
Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna juhataja Andrus Pirso sõnul väheneb Keskkonnaministeeriumi eelarve kulupool aastal 2020 lisaeelarvega 2,183 mln euro võrra. “Kuna 2020. aastaks kokku lepitud tegevusi rahastame eelnevate aastate jäägist, siis selle aasta tegevusi see otseselt ei mõjuta. Küll aga mõjutab see edaspidiseid tegevusi, kuna kulueelarve on väiksem,” selgitas Pirso.
“Kliimapoliitika rakendamise meetmete eelarve sõltub otseselt kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumise tuluprognoosist, kuna kasutatakse peamiselt just neid vahendeid. EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate sektorite tegevus on häiritud ning hetkel valitsev ebakindlus turul avaldub omakorda ka CO2 ühikute hinna langemises,” ütles Pirso, kelle sõnul oli 2020. aasta alguses CO2 ühiku hind ligikaudu 24 eurot. Märtsis on ühiku hind langenud umbes 17 eurole.
Pirso hinnangul ei ole hetkel käivitunud majanduskriisi ja ulatus ja tagajärjed selged, mistõttu ei ole hetkel teada mõju eelarvele. Seega on praegu ka vara täpsemalt öelda, kuidas see mõjutab keskkonna- ja kliimaeesmärke. “Keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmine ei sõltu ainult antud rakendatavatest meetmetest, vaid suurel määral ka majandustegevuse muutustest energeetika-, transpordi-, põllumajandus- jm sektorites,” ütles Pirso.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
