Hoone ehitamine, kasutamine ja lammutamine avaldab suurt mõju keskkonnale ja kliimale, kuid targad renoveerimisvõtted, mis keskenduvad energia ja ressursside tõhusale kasutamisele, võivad aidata Euroopal suurendada elamumajanduse jätkusuutlikkust, märgib täna avaldatud EEA (European Environment Agency) aruanne.
EEA aruanne „Hoonete keskkonna- ja kliimajalajälje vähendamine“ hindab Euroopa hoonete olukorda ning uurib, mida on vaja selleks, et muuta need jätkusuutlikumaks. Hoonete renoveerimine keskkonnasõbralike materjalidega, kliimakindluse parandamine ja keskkonnaga arvestamine on võtmetähtsusega. Aruanne käsitleb ka poliitilisi meetmeid, mida on vaja, et saavutada see eesmärk aastaks 2050.
Hoonete renoveerimine ja väikese keskkonnamõjuga materjalide kasutamine on ka Eestis võtmetähtsusega, kui soovime vähendada ehitussektori mõju kliimale ja keskkonnale.
„Taastuvatest ja taaskasutatavatest materjalidest lahendused, mis vähendavad hoone energiatarbimist ja süsinikuheidet võimaldavad lisaks heale sisekliimale leevendada ka mõju keskkonnale ja kliimale,” ütles Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. “Kohalikke ressursse targalt kasutades saame edendada nii Eesti majandust kui ka Euroopa keskkonnaseisundit tervikuna, mis on kasulikud nii inimestele kui ka loodusele.”
Rohkem kui 30% EL-i keskkonnajalajäljest tuleb hoonetest, tehes sellest sektorist kõige suurema keskkonnamõjuga valdkonna. Umbes kolmandik liidu materjalitarbimisest kulub ehitamisele.
Hoonete kasutamine moodustab 42% energiatarbimisest ja 35% kasvuhoonegaaside heitmetest. Hoonete lammutamine tekitab kaalu järgi suurima jäätmevoo EL-is. Kuigi lammutusjäätmete ringlussevõtu määrad on kõrged, tehakse seda peamiselt madala väärtusega ümbertöötlemise kaudu.
Vananev rahvastik, suurenev jõukus ja muutuv kliima esitab tulevikus uusi nõudmisi hoonete kasutusele Euroopas. Suuremat vajadust hoonete järele võib oodata linnades ning hooned peavad andma panuse keskkonna- ja kliimalahendustesse, sealhulgas energiasäästu ja -tootmise ning kliimamuutustest tulenevate ohtude kaitse kaudu.
Olemasolevate hoonete renoveerimine ja väikese keskkonnamõjuga ehitusmaterjalide kasutamine nende elutsükli vältel peaks olema Euroopa hoonestuse kestlikuks muutmise prioriteet. Hooned peavad tarbima vähem energiat, olema vastupidavad kliimamuutustele ning toetama elurikkust, näiteks rohealade ja taimestikuga katuste integreerimise kaudu hoonete disaini. Kestlik hoonete süsteem peaks looma taskukohased ja kättesaadavad elamispinnad kõigile. Seda eesmärki toetab hoonete renoveerimine, et suurendada kestlike hoonete eluiga ja taskukohasust nii praegu kui ka tulevikus.
Hooned on seotud mitmete oluliste EL-i poliitikatega, sealhulgas kliima ja energia, ringmajanduse, digitaliseerimise, looduse ja õiglase ülemineku poliitikatega, kuigi laiahaardelist EL-i hoonete strateegiat, mis kõiki neid hõlmaks, otseselt ei eksisteeri. Komisjoni 2021. aasta Uue Euroopa Bauhausi poliitikaalgatuse eesmärk on edendada kestlikke lahendusi ehitusvaldkonnas ja soodustada elustiilide muutust.
Lisaks kavatseb Euroopa Komisjon järjest enam keskenduda elamumajandusele, sealhulgas on teatatud eraldi vastava voliniku määramisest ja Euroopa taskukohase eluaseme algatusest, mis keskendub ka ehituse keskkonnamõjude parandamisele.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
