Eile valitsuses kinnitatud riigieelarve strateegias keskendub energeetikavaldkond taastuvenergia osatähtsuse ja energiatõhususe suurendamisele ning varustuskindluse tagamisele.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis, et energeetikavaldkonnas viiakse lõpuni Euroopa Liidu rahastuste abil juba välja töötatud meetmed ning alustatakse mitmeid uusi projekte.
Minister tõi esile ühistranspordis rohevesiniku väärtusahela piloteerimise, millesse MKM ja Keskkonnaministeerium suunavad lähiaastatel 55 miljonit eurot. „Vesinikutehnoloogiad on mujal maailmas edukalt kasutusele võtma hakatud, mistõttu tahame seda ka Eesti tingimustes katsetada. Kui pilootprojekt õnnestub, saame kaaluda juba selle laialdasemat kasutuselevõttu ning saame ka teada, mida selleks praktikas vaja teha on,“ rääkis minister Aas.
Senistest projektidest jätkub 2022. aastal ühistranspordis keskkonnasõbraliku rohegaasi kasutuselevõtu ning rohegaasi tootmise ja lõpptarbijatele suunamise toetamine 16 miljoni euroga. „Eestis sõidab biometaanil juba sadu busse, kuid soovime, et rohegaas kui fossiilsetest kütustest keskkonnasõbralikum variant leiaks meil senisest veelgi laiemat kasutust,“ lisas minister.
Kaugküttekatelde ja -torustike renoveerimist ja üleminekut kaugküttelt taastuvkütustele toetatakse järgmisel aastal ligi 10 miljoni euroga. See annab kaugküttes võimaluse suurendada energiatõhusust ning minna üle kohalikele keskkonnasäästlikumatele kütustele. Kaugküttes energiaallikate mitmekesistamiseks on kavandamisel geotermaalenergia pilootprojekt. Lähiaastateks on lisaks EL rahastutest oodata kaugkütte uuendamiseks veel 22,5 miljonit eurot ning Õiglase Ülemineku Fondist Ida-Virumaa piirkonnale kaugkütte põlevkivist lahtsidumiseks täiendavalt 20 miljonit eurot.
Uuel eelarveperioodil jätkub tänavavalgustuse taristu renoveerimise toetamine, samuti elektribusside ühistranspordis kasutuselevõtmise pilootprojekt. Plaanis on korraldada ka uusi taastuvelektri vähempakkumisi.