Hoonete renoveerimise ja lammutamise käigus tekib ehitusjäätmeid, millest suurt osa saaks ringlusse võtta. Äsja valminud uuring analüüsis, mida selleks teha tuleb, et tohutust hulgast ehitusprügist saaks kasulik materjal.
Selleks, et mõista renoveerimise ja lammutamise käigus tekkivate ehitusmaterjalide ja jäätmete olemust ja käitlemise võimalusi, uuris Eesti Ringmajandusettevõtete Liit (ERMEL) koostöös Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Maaülikooliga teadusarendusprojekti LIFE IP BuildEST raames renoveeritavate ja lammutatavate hoonete materjalide kasutuselevõtu võimalusi.
Uuringus kaardistati 20 lammutamisele ja 20 renoveerimisele minevas hoones ehitusmaterjalid ja -elemendid ning hinnati nende korduskasutuse ja jäätmete materjalina ringlussevõtu võimalusi.
Euroopa Liidus moodustavad ehitus- ja lammutusjäätmed ligi kolmandiku kõigist tekkivatest jäätmetest. Eestis on jäätmeteke viimase 10 aasta jooksul ligi 15% vähenenud, samas on aga ehitus- ja lammutusjäätmete teke suurenenud enam kui poole võrra.
Kliimaminister Kristen Michal juhtis tähelepanu, et ajal, mil kogu Euroopa tegeleb 20. sajandi teises pooles ehitatud piirkondade massrenoveerimisega, tuleb hakata otsima nutikamaid lahendusi ehitusmaterjalide ringlusse võtmiseks.
„Eesti eesmärk on mitte ainult tark renoveerimine, vaid ka tark lammutamine. Vajame lahendusi hoonete lammutamisel ja renoveerimisel tekkivate materjalide arukaks kasutamiseks. Ka uusi hooneid tuleks rajada viisil, et need oleksid tulevikus – oma eluea lõpus – kergesti kasutatavad materjalipankadena,“ lisas Michal.
„Kahjuks ei ole seni lammutuse ja renoveerimise käigus tekkivate jäätmete vähendamine ega kasutatud materjalide korduskasutamine ehitussektori prioriteediks olnud,” nentis uuringu üks läbiviijatest, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. “Maailm on aga muutumas – Euroopaski on juba häid näiteid suures osas korduskasutatud materjalidest renoveeritavate hoonete kohta. Meie regulatsioonid on seni kohustanud pigem minimaalset liigiti kogumist lammutusplatsil. Tihti juhtub, et materjalid saavad lahtivõtmisel kahjustada sellisel määral, et edasine korduskasutamine osutub võimatuks ja tulutuks.”
Värskelt valminud uuringuga otsiti võimalusi, kuidas eri tüüpi ja ajastu hoonete ehitus- ja lammutusmaterjalid võimalikult kaua kasutuses ja ringluses hoida.
„Uuringuga otsisime lahendusi just neile probleemidele, mis kaasnevad täna hoonete lammutamisel või ümberehitamisel tekkivate materjalidega – missugused on need eri tüüpi ja ajastu hoonetes ning missugused on võimalused, võimekus ja teadmised, et neid uuesti ringlusesse suunata,“ lisas Rüütelmann.
Regulatsioonide muutmine
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo rõhutas, et ehitus- ja lammutusjäätmete ringseks kasutamiseks tuleb teha rida teisigi olulisi samme alates seaduslikest muudatustest kuni materjalide ohutuse kontrollini.
„Näiteks tuuakse uuringu järeldustes välja, et vaja on riiklikusse jäätmenimistusse uusi jäätmekoode eri liiki tellistele, töötlemata ja töödeldud puidule, mineraalsele ja orgaanilisele pinnasele ning peamistele isolatsioonivahenditele. Samuti on vaja teha põhjalikke uuringuid, et tagada vanade ehitusmaterjalide ja -elementide ohutus nende korduskasutamisel. See tähendab nende kandevõime, niiskus- ja biokahjustuste ning siseõhu reostuse hindamist, et veenduda, kas need vastavad tänapäeva standarditele,” ütles Jaanisoo.
Oluline on välja töötada ka ühtsed juhised ehitusjäätmete ringlussevõtuks. „Nende juhiste eesmärk on tagada, et võimalikult väike osa renoveerimisel ja lammutamisel tekkivatest jäätmetest jõuab prügilasse, kasutatakse pinnase täiteks või põletatakse, suunates selle asemel materjalid uuesti kasutusse,“ lisab Jaanisoo.
Lahenduste eelduseks on audit ja materjalipangad
Ehitusmaterjalide ringlusele tuleb mõelda juba enne lammutama või renoveerima hakkamist. Üks võimalus on enne tööde algust koostada hoone materjalide audit, millega kaardistatakse kõik hoones asuvad materjalid ja detailid, nende üldine seisukord ja kogus ning võimalus neid uuesti kasutada. Sellise auditi eesmärk on juhtida tekkivate jäätmete liigiti kogumist ning vähendada lahtivõetavate materjalide raiskumist. Sarnane audit on alates 2023. aasta juulist kohustuslik koostada suuremate hoonete puhul näiteks Norras.
Teise olulise lahendusena tuuakse uuringus välja nii füüsiliste kui ka digitaalsete materjalipankade olemasolu. Need peaksid toimima vahelaona ja pidama ka arvet hoius olevate materjalide üle ning tegema laos olevate materjalide info tulevasele kasutajale kättesaadavaks.
„Seni on materjalilaod olnud kasutusel n-ö antiigi väärtusega ehitusmaterjalidele (näiteks Säästva Renoveerimise Infokeskuste materjalilaod Tallinnas või Paides), kus iseehitajad ehitusmaterjale hangivad. Nüüd aga vajame ka uuema materjali suurtes kogustes ringlusse toomiseks, et need oleksid kättesaadavad professionaalsetele tellijatele nagu arhitektid, projekteerijad, ehitajad ja kinnisvaraarendajad,” selgitas Rüütelmann.
Füüsilised materjalipangad massrenoveerimise ja -ehituse tarbeks on uudne ärimudel, mida juba katsetatakse nii meil kui ka mujal. Norras avati 2023. aasta märtsis Euroopa üks suurimaid materjalide vaheladusid, Tartus avati oktoobris ehitusmaterjalide ringkasutuspank ning Tallinnas testitakse jäätmejaamade ümberkujundamist ringmajanduskeskusteks koos parandustöökodadega.
Lisaks on uuendatud Paljassaare ja Pääsküla jäätmejaamad, valmimas on uued ringmajanduskeskused Lillekülla ja Lasnamäele ning Tartus on praegu valmimas digitaalse materjalipanga kontseptsioon, mida saaks edaspidi kasutada üle kogu Eesti. Sellised algatused mitte ainult ei vähenda jäätmeid, vaid pakuvad ka uusi majanduslikke võimalusi, soodustades innovatsiooni ja kestlikku arengut.
Täismahus uuringu leiab projekti kodulehelt.
LIFE IP BuildEST on teadusarendusprojekt, mille eesmärgiks on töötada välja lahendused hoonete energiatõhusaks uuendamiseks, Eesti hoonete pikaajalise rekonstrueerimisstrateegia rakendamiseks. Projekti rahastab Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA). BuildESTi projektis osaleb 18 partnerit – ülikoolid, ministeeriumid ja erialaliidud. Projekti kogueelarve on 16,3 miljonit eurot, millest 9,5 miljonit eurot moodustab Euroopa toetus. Projekt kestab 2028. aastani.