Kui see nii kallis ei oleks, võiks kõikjal maailmas töötada süsinikdioksiidi imurid. Need imevad otse õhust süsinikku ja leevendavad sel moel kliimasoojenemist. Islandil avati eelmisel kuul maailma suurim seesugune masinajaam.
Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) avaldas augustis uusima raporti maa kliimaolukorra kohta, mille kohaselt tuleks kliimasoojenemise halvimate tagajärgede vältimiseks hakata süsinikdioksiidi (CO2) eemaldama otse õhust.
Kliimamuutuste vastases võitluses on olulisel kohal fossiilkütuste põletamise mõju vähendamine. Levinuim viis selleks on metsade istutamine. Kuigi puude istutamine on lihtne ning odav, ei ole see aga niivõrd efektiivne kui kiputakse arvama, sest piisava mõju saavutamiseks kulub väga palju maad.
Seetõttu on mitmed firmad hakanud katsetama otse õhust süsiniku püüdvate (direct air capture, DAC) masinate, ehk sisuliselt suurte tolmuimejalaadsete süsinikuimurite tootmist.
Suurim omataoline, Orca nime kandev masinajaam maailmas avati 8. septembril Islandil. Ettevõtmise taga on just sellise tehnoloogia arendamisele keskenduv Šveitsi idufirma Climeworks.
Orca jaam koosneb kaheksast merekonteineri suurusest masinast, mis filtreerivad ventilaatoritega sisse tõmmatud õhust välja süsinikdioksiidi.
Seejärel segatakse CO2 veega ning pumbatakse maa-alustesse kaevudesse, kus see paari aasta jooksul kivistub.
Masinajaam suudab aasta jooksul õhuringlusest eemaldada kuni neli tonni süsinikdioksiidi, mis on samaväärne umbes 870 auto tekitatud heitgaasiga.
Vastavatud Orca jaam moodustab maailmas kasutuses olevatest süsiniku imurjaamadest peaaegu 50%, hetkel töötab tosinkond samasuguseid väiksemaid jaamu veel Kanadas, USAs ning mujal Euroopas.
Õhust süsiniku püüdmine on jätkuvalt veel liiga kallis
Climeworksi uus jaam avati pärast 10 miljoni dollari (ca 8,6 miljoni euro) suurust tehingut edasikindlustusfirmaga Swiss Re, kes ostis idufirmult CO2 krediiti, et kompenseerida enda tegevuse süsinikujalajälge. Kuigi krediidi hinda tonni CO2 kohta pole avalikustatud, on see Swiss Re pressiteate kohaselt väärt “mõni sada dollarit”.
DAC masinate tootmine on alles lapsekingades ning põhiline mure taoliste jaamade arendamisel on raha kaasamine, mistõttu on tervitatav, et Climeworks on oma ärimudeli aluseks võtnud just CO2 korvamise.
Alternatiiviks oleks ka jätkusuutlikkuse põhimõttest lähtudes problemaatilisemad variandid nagu on süsinikdioksiidi müük tsemenditootjatele toormaterjaliks või kütusefirmadele, kes iroonilisel kombel kasutaksid seda veelgi rohkema kütuse kaevandamiseks. Taoliste tehingute puhul on aga turuhind ca 100 dollari juures tonni kohta.
Süsinikujalajälje korvamise turg tervikuna on täis odavaid kahtlase väärtusega pakkujaid, mistõttu on suured firmad nagu Swiss Re (aga ka teised Climeworksi kliendid Coca-Cola ja Microsoft) nõus maksma rohkem, et olla kindlad, et raha ka asja ette läheb.
Krediidi müügist saadud tuluga on firmadel võimalik DAC jaamasid laiendada ning seeläbi langetada ka hinda. Ekspertide sõnul võib ühe tonni CO2 õhuringlusest eemaldamise hind langeda järgneva 5-10 aasta jooksul 150 dollarini.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (International Energy Agency) sõnul on kliimasoojenemise peatamiseks vajalik taoliste masinatega õhuringlusest eemaldada 10 miljonit tonni CO2 aastas. Kuigi lisaks Climeworksi arendatud Orcale on planeeritud 2024-2025 veel suuremate jaamade avamine nii USAs kui ka Šotimaal, ei ole püsitatud eesmärgini jõudmine ilma märkimisväärse avaliku- või erarahastuse investeeringuta veel reaalne.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
