Eestil tuleb 2050. aastaks renoveerida pool oma korterelamufondist. See tähendab 14 000 hoonet. Et “mägede” renoveerimislaine tooks kaasa kvaliteetsema linnaruumi, peab protsessi kaasama arhitektid, leiavad avaliku ja erasektori eksperdid.
Eesti Kunstiakadeemias peetud renoveerimisteemalise vestlusõhtu juhatas sisse EKA rektor Mart Kalm, rõhutades suurtele ühiskondlikele ootustele arhitektuuriteaduse suhtes.
“Enam ei visandata võimsaid ooperimaju, kuna Euroopa on valmis ehitatud. Juurdeehitamise asemel peame me mõistlikult kasutama hakkama olemasolevat. Eesti madala iibe juures tuleb mõelda selle üle, kuidas meie elamusfond inimeste tegelike vajadustega vastavusse viia,” märkis Kalm.
Kui panna renoveerimist vajavate korterelamute suurusjärk pindalasse, tuleb uus hingamine anda Tartu linna suurusele maalapile. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Kaja Pae sõnul ei tähenda see aga järeleandmisi tööde kvaliteedis.
“Nõukogudeaegsetele kortermajadele lisaväärtuse loomine on saanud riiklikuks strateegiaks. Me peame end lahti raputama majade energiatõhustamise terminist, sest tähelepanu nõuab ka näiteks majadevaheline ruum, mis mõjub hetkel eikellegimaana.”
Pae sõnul keskendutaksegi ministeeriumis aina enam sellele, et laenumeetmete tingimustes ka töö kvaliteediga rohkem arvestataks. Merko juhatuse esimehe Ivo Volkovi sõnul hindaks ehitajad kvartalipõhise renoveerimise projekte kõrgelt, kui jõutakse selgusele tööde ühtses tellijas. Ekspertide hinnangul tuleks siin initsiatiiv haarata kohalikel omavalitsustel.
Praeguseks on kvartalipõhise renoveerimise edulugusid Eestis käputäis. Osapoolte hinnangul tagaks kriitilise kvantitatiivse hüppe digikeskkond, mis viiks kokku nii tööde tellija, kortermaja elanikud kui ka arhitekti. “Hetkel on korteriühistud justkui üks suur kogum väikseid kuningriike, kelle nägemusi ja ootusi on raske arhitektuuriks liita,” kirjeldas renoveerimise tuumprobleemi arhitekt Mihkel Tüür.
Arhitektide liidu juhatuse liige Aet Aderi toonitas, et arhitektid ootavadki suuremat kaasamist, kuid see peaks tähendama ka tööülesannete laienemist, mitte piltlikult öeldes majaseinte värvide valimist. Tüüpmajade renoveerimislahenduste keskkond lahendaks viimase probleemi, sest siis saaksid arhitektid keskenduda kvartalite terviklahenduste väljatöötamisele.
“Hange tehakse platvormil, kus arhitektid saavad kasutada oma täit potentsiaali. Korteriühistud saavad seejärel välja valida parima tüüplahenduse, mis vastab nende ootustele ja maja võimalustele,” selgitas Ader.
Taolist renoveerimise tüüplahenduste digiplatvormi on asunud ehituse e-hüppe toetusmeetmega välja töötama EKA Puitarhitektuuri Kompententsikeskus PAKK. Uurimiskeskuse eesmärgiks on olla lüliks teaduse ja tööstuse vahel, et muuta ehitussektor nutikamaks ning kestlikumaks.