Paralleelselt Noblessnerisse kerkiva Loodusmaja ehitusega käib Eesti Loodusmuuseumis tihe töö uue püsinäituse ideekonkursi ettevalmistamisega. 2027. aastal avatav püsinäitus “Kooselu kunst” toob nimele kohaselt ka näituse loomise teekonnal kokku eri valdkondade parima teadmise inimese ja looduse suhte loo jutustamiseks.
Püsinäitus on muuseumi üks olulisemaid tööriistu oma sõnumi edastamiseks, mis annab näo kogu muuseumile ja vastupidi. Direktor Heidi Jõksi sõnul on ainuvõimalik, et inimese ja looduse kooselu loo rääkimises teevad teiste seas kaasa ka Eesti oma valdkonna tippasjatundjad.
“Uue tuumnäituse valmimisse on panustanud ja panustamas palju eri huvirühmi. Ühe võtmealgatusena kutsusime muuseumi juurde ellu interdistsiplinaarse ekspertkogu, kus eri valdkondade tippteadlased ja -tegijad toovad ühises aruteluruumis uue näituse loomise kolmeaastasel teekonnal lauale parima teadmise oma alalt,” ütles Jõks.
“On märgiline tõdeda, et oma ala tipud seisavad uue tuumnäituse ideekonkursi sisu taga ning annavad edaspidi näituse loomise eri etappides hindamatu panuse uue näituse avamiseks Loodusmajas, mille vundamendil õnnestus ekspertidel ühtede esimeste külalistena ka oma jalaga käia,” lisas Jõks.
Inimese ja looduse suhtest rääkivast näitusest lähtuvalt koosneb ekspertkogu tippteadlastest ja -tegijatest nii keskkonna-, ühiskonna-, kultuuri- ja loodusteaduste kui ka terviseuuringute valdkonnast.
Ekspertkogusse kuuluvad hariduspsühholoog Grete Arro, semiootik Valdur Mikita, loodusteadlane Urmas Tartes, arahno- ja ökoloog Mart Meriste, bioloog Asta Tuusti, psühholoog ja keskkonnakaitsja Madis Vasser, kliimateadlane Piia Post, keskkonnaantropoloog Aet Annist, biosemiootik Timo Maran, ajakirjanik ja dokumentalist Jaan Tootsen, biokunstnik Peeter Laurits, geoloog Oive Tinn, kodanikuaktivist, Rohetiigri asutaja ja eestvedaja Eva Truuverk ning ökoloogid Tuul Sepp ja Aveliina Helm.
Ekspertkogu liikme Urmas Tartese sõnul oli uue loodusmuuseumi vundamendi augus käimine heas mõttes kindlust loov, et see pikalt oodatud muuseumi laienemine saab lõpuks tehtud.
“Olen Eesti Loodusmuuseumi kitsukestes tingimustes viibides korduvalt imetlenud muuseumitöötajate kannatlikkust, pühendumist ja sisukat tegevust,” ütles Tartes. “Ja tajunud ka väljakutseid aja nõuetega kaasas käia, mis praegustes tingimustes oleksid ülimalt keerulised – tegutseda mitte üksnes mäluasutusena, vaid osaleda aktiivselt looduse ja meid ümbritseva elukeskkonna mõistmise ja sellest lähtuvate varasemast paremate käitumisviiside kujundamises nii koolihariduse kui elukestva õppe läbi.”
Kuid betoon ja puit peavad Tartese sõnul täituma ka sisuga. “Mul on hea meel tõdeda, et ekspositsiooni ideekonkurss on hästi ette valmistatud. Oleme ekspertidega oma mitmekesisuses heas mõttes ühtmoodi tajumas väljakutseid ja probleeme, mis seisavad ees nii ühiskonnas kui ka loodusmuuseumi uue ekspositsiooni kujundamises. Konkursil osalejale on selgelt sõnastatud sisuline eesmärk, kuid parimal moel jäetud vabad käed vormistuslike ideede väljatöötamiseks. Eks ju ka ekspositsiooni loomine peab lähtuma loodusseadustest, kus edu tagabki vaid suunatud teekonnal kaasatud ideede paljusus ja mitmekesisus, mis lõpuks parimal moel tervikuks koondatakse,” lisas Tartes.
Hariduspsühholoogi Grete Arro sõnul hõlmab loodusmuuseumi uue tuumnäituse idee endas kogu väikese Eesti suurt loodust. “Ehkki näitust peab ideekonkursi tekstides alles vaimusilmas ette kujutama, on see uhkuse, sirgeselgsuse ja silmasäraga tehtud,”märkis ta. “On alust arvata, et sellest tuleb sisuline rännak teadmistesse, kus on ruumi nii suurtel üldistustel kui väikestel detailidel ja et muuseumil on suur potentsiaal päriselt toetada komplekssete nähtuste mõistmist.” Arro lisas, et samal ajal pakub tuumnäitus väga konkreetseid ilukogemusi, lumma ja imetlust, mis aitab iseenda olemist ja olemust tugevamalt loodusega siduda.
Inimese ja looduse suhtest rääkivat lugu on muuseumis eri osapooli kaasates vormitud juba rohujuuretasandil. Oluliste teemade kaardistamiseks ja Loodusmuuseumi jaoks tähendusliku välja sõelumiseks on tehtud palju eeltööd. Kuraatorite tiim on läbi käinud väga palju erinevaid muuseume Euroopas, kohtunud sealsete kolleegidega ning teinud põhjaliku ideekorje muuseumitöötajate ja majaväliste ekspertide seas.
Oluliseks osaks on olnud ka külaliste kaasamiskohtumised, et mõista nende vajadusi ja ootusi, aga ka teadmiste taset ning suhet loodusega. Töö käigus on tekkinud arusaam, mille poolest peaks Eesti Loodusmuuseum teistest loodusmuuseumidest eristuma, milliseid teemasid käsitlema ning kuidas neid külastajateni viima. Töö sisuga ning dialoog huvirühmadega jätkub detailsel tasemel ekspositsiooni projekteerimise etapis.
Selleks, et leida uuele püsiekspositsioonile parim võimalik ideelahendus, kuulutab Eesti Loodusmuuseum septembris 2024. välja ideekonkursi. Võidutöö soovitakse välja valida 2024. aasta lõpuks.
Rohkem informatsiooni tuleviku muuseumi kohta leiab Eesti Loodusmuuseumi kodulehelt.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
