Eelmisel aastal teenis Eesti kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel tulu 333,25 miljonit eurot.
Kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks rakendatakse Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi. Selle ühe osana müüvad EL-i liikmesriigid enampakkumistel neile eraldatud lubatud heitkoguse ühikuid ning müügist saadavat tulu kasutatakse kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks.
2023. aasta on viimane aasta, kui tulust suunatakse eesmärkidele vähemalt pool. Alates 2024. aastast tuleb kogu kauplemistulu riigieelarvesse laekuv maht suunata kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks.
Eestis kasutatakse seda raha näiteks üleujutusriskide maandamiseks, keskkonnahoidlike transpordiviiside edendamiseks, hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks, taastuvenergeetika edendamiseks ning energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks.
Üleujutustega toimetulekut on rahastatud Keilas, Viimsis, Paides, Haapsalus, Pärnus, Lääneranna vallas, Häädemeestel, Saaremaal ja Võrus.
Hoonete energiatõhusust parandatakse nii koolides, lasteaedades, hooldekodudes kui ka teistes avalikke teenuseid pakkuvates hoonetes. Valminud on näiteks ühishooned Pärnus ja Sillamäel, rekonstrueeritud on Lilleküla Päästekomando ja Saue valla sotsiaalmaja.
Toetatakse ka tüüpprojektiga kortermajade elemendipõhise rekonstrueerimise projekte, mis pikemas perspektiivis aitavad kaasa lahenduste leidmisele, mis kiirendavad ühetüübiliste majade rekonstrueerimiseks vajalike ehituselementide tootmist ja paigaldamist.
Meretuuleparkide rajamise ettevalmistustöödena valmib Eesti-Läti meretuulepargi ELWIND eelarendusprojekt ning uuritud on ka maismaa tuuleparkide mõju linnustikule.
Transpordi valdkonnas rahastatakse elektri- ja vesinikusõidukite kasutuselevõttu ühistranspordis, elanikele ja ettevõtetele nullheitega sõidukite hankimist, uue energiatõhusa parvlaeva ehitamise ettevalmistustöid Virtsu–Kuivastu ja Rohuküla–Heltermaa ühenduse jaoks ning kuue elektrirongi ostu.
Kliimakoostöö raames viisid Eesti ettevõtted arenguriikidesse keskkonnasõbralikke, digitaalseid ning taastuvenergia lahendusi. 2022. aasta taotlusvoorus toetati näiteks Keenia, Tansaania ja Rwanda projekte ning kahepoolse abi raames toetas Eesti riik Ukrainat metsatulekahjudega toimetulekul.
Kliimaminister Kristen Michal ütles, et laekunud vahenditel on märkimisväärne panus Eesti kliima- ja energeetikaeesmärkide elluviimisesse ning kindlasti ei saa alahinnata ka võimalust toetada samade eesmärkide täitmisele kaasaaitamist arenguriikides.
„Rõõmu teeb, et 2024. aastal saame võtta ette ühiskonnale vajalikke lahendusi kliima- ja energeetikavaldkondades,“ lausus Michal. „Plaanis on uued investeeringud kohalike omavalitsuste energiatõhusa puhta ühistranspordi arendamisse. Senisest suuremas mahus jätkuvad hoonete renoveerimis- ja ehitustegevus, sealhulgas ka Loodusmuuseumile ja loodusharidusele uue kasvuvõimaluse loomine RKASi poolt. Ka ökosüsteemide kaitsele suuname lähiaastatel 20 miljonit, seda on rohkem kui varem,“ loetles Michal.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
