Kuigi transpordiameti eelarves jääteede rajamiseks ja hooldamiseks enam raha ei ole, võib sobivate ilmatingimuste korral tulla Eesti ainuke jäätee Haapsalu ja Noarootsi vahele. Seda tänu omavalitsuste ja transpordiameti ühisele panustamisele.
“Meil oli eelmisel nädalal transpordiameti ja Lääne-Nigulaga koosolek,” ütles Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus. “Leppisime kokku, kui palju keegi maksimaalselt panustab ja nüüd panime ka hanke üles.”
Haapsalu linna veebilehel avaldatud hanketeade kõlab nii: “Haapsalu linn viib läbi alla siseriikliku piirmääraga hanke “Haapsalu-Noarootsi jäätee rajamine ja korrashoid”. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 17.01.2022 kell 12. Teenuse osutamine on vastavalt ilmastikule jaanuaris ja veebruaris 2022. a.”
Kuna transpordiameti Lääne osakonnal jääteede tarbeks eraldi eelarveraha enam pole, peab amet otsima võimaliku jäätee uuringuteks ja hooldamiseks kuluva summa enda osalust mingite muude tegevuste seest.
Haapsalu-Österby jäätee rajamiseks ja hoolduseks kuluva summa suurus oleneb paljudest asjaoludest, muuhulgas sellest, kui kaua saab seda lahti hoida.
Näiteks 2018. aastal kulus 17 päeva avatud olnud jäätee rajamiseks kokku 26 884€.
Rohegeenius avaldas mullu detsembris põhjaliku ülevaate Eesti jääteedest. Selles artiklis selgitati ka transpordiameti kulukärpeid.
2022. aastal kärbib transpordiamet majandamiskuludest 6,66% ehk 3,8 miljonit eurot. Kokkuhoiukavas on ka jääteede rajamine, milleks kulub aastas umbes 400 000 eurot. See on eelarves olev summa. Tegelik lõplik kulu oleneb sellest, milline oli talv, kui palju tuli teha jäätrassi eeluuringuid, kui mitut teed sai üldse avada ja kui palju tuli neid hooldada.
Kõiki seitset Eesti jäätrassi on ühe talve jooksul avatud haruharva – viimati 2011. aastal. Enne seda 11 aasta jooksul mitte kordagi.
Mõnes paigas on läinud üsna hästi. Näiteks Haapsalu ja Österby vahel on talitee valla olnud keskmiselt sagedamini kui mujal, sest madala veega Haapsalu Tagalahel on jäätee vaid u 3 km pikkune.
See jäätee on mõlemast otsast sõitjatele lihtsasti juurdepääsetav, sest trassi pealesõidud on mandril. Siis pole ka imestada, et jäätee tõi talviti nii Haapsallu kui ka Noarootsi palju turiste, kes harvaesinet sõiduvõimalust kasutasid. Kohale tuldi üle Euroopa, et kas või korra elus see lõunapoolsetele inimestele uskumatuna näiv kogemus kätte saada.
Samuti pole imestada, et just Lääne-Nigula ja Haapsalu omavalitsuste juhid võtsid transpordiameti otsuse peale sõna. Nad saatsid majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aasale kirja, milles palusid leida raha jäätee rajamiseks ja hooldamiseks, kirjutas detsembri alguses Lääne Elu.
Kohalikele elanikele oli jääteest kõvasti abi, sest see vähendas Haapsalu ja Noarootsi vahel sõitmise aega märkimisväärselt. Üle jäätee saab Noarootsi keskusesse Pürksi kümmekonna minutiga, aga maanteed mööda poole tunniga.
Jäätunud merega on see paha lugu, et see meelitab inimesi justkui vägisi enda õnne proovile panema. Kui kalda ääres tundub jää kandvat, katsetavad mõned juhid sellel sõitmist ka siis, kui transpordiamet ja politsei on selle keelanud.
Sel nädalal juhtuski õnnetus. Österby sadamast üle Tagalahe jää Haapsalu poole tulnud sõiduauto Nissan vajus paarsada meetrit enne Suur-Mere tänava otsas olevat slippi läbi jää, kirjutas Lääne Elu.
Pealtnägija rääkis, kuidas ta nägi jääl autotulesid ja kiirendas sammu lootuses jääteelt tulevast autost head pilti saada. „Siis aga käis jube pauk ja tuled kadusid,” rääkis ta.
40. eluaastates juhil õnnestus autost välja pääseda ja endast kohale saabunud päästjatele märku anda.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
