Tavapärasest madalam nõudlus langetab gaasi hinda ning sel on mõju ka Euroopa elektrihindadele, kirjutab Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller.
Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 113,90 €/MWh (-2,00 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli elekter kolmapäeva öösel kell 4 hinnaga 4,10 €/MWh ja kõige kõrgem esmaspäeva hommikul kell 10, mil hind oli 263,74 €/MWh.
Kui Baltikumis püsisid hinnad samas vahemikus, siis Põhjamaades langesid need oluliselt tänu soojemale ilmale, rohketele sademetele ning madalamatele gaasihindadele. Analüütikute sõnul võib Nord Pooli süsteemihind normaliseeruda 2023 aasta teises ja kolmandas kvartalis 50 €/MWh tasemele, juhul kui sademeterohke ilm püsib ning gaasihind jätkab langemist.
Energiakriisi näilisest taandumisest annab märku ka Euroopa Komisjoni plaan arutada märtsis esitatavate turureformi ettepanekute raames, kas jätkata soodsa hinnaga elektritootjate tulude piiramist või mitte. Praegune tootjate tulu ülempiir 180 €/MWh rakendus 1. detsembrist ja on hetkel planeeritud aeguma 30. juunil 2023.
Samas on selge, et energiakriis pole veel seljatatud ning järgmine talv tuleb taas silmitsi seista keerulise olukorraga. Näiteks kinnitas Norra energiaminister, et kuigi nad ei kavatse piirata elektrienergia eksporti oma naabritele, siis vajab riik siiski poliitilist vahendit tarnepuuduse vältimiseks juhuks, kui hüdroenergiavarud langevad kriitiliselt madalale tasemele.
Nädala keskmine gaasi hind langes 2,7 euro võrra ning oli möödunud nädalal 58,2 €/MWh. Euroopa gaasihinnad langevad jätkuvalt tänu leebemale ja tuulisemale väljavaatele ning signaalidele USA 20,5 miljardi kuupmeetri suuruse Freeporti LNG terminali turulenaasmisest.
Suur osa Freeporti kaudu liikuvast ekspordist läheb Euroopasse ning möödunud nädalal kinnitasid USA reguleerivad asutused heaks Freeport LNG taotluse terminal osaliselt taaskäivitada, mis peale möödunud juunis toimunud tulekahju on olnud suletud.
Euroopa gaasivarud püsivad tänu soojadele ilmadele ning kokkuhoiu pingutustele võrreldes varasemate aastatega rekordtasemel. Samuti pole Euroopa Liidu kavandatud gaasihinna ülempiir veel oluliselt mõjutanud energia hulgimüügi ega energia derivatiivide turgu, kuid võib seda teha tulevikus.
Analüütikud näevad, et jätkuvalt languses olev gaasihind seab ohtu senised kokkuhoiupingutused, sest madalast hinnast tingitud suurenev nõudlus võib gaasivarusid kiiresti kahandama hakata. Liiga väikse varu korral ei piisa veel Euroopa LNG vastuvõtuvõimekusest, et järgmise talve toimetulek tagada.
Tänaseks on Euroopa gaasivarud langenud 73% ja juhul kui soodne ilmaprognoos püsib, siis oleme kevadeks 50% täituvuse trajektooril, mis on heaks eelduseks, et jõuda järgmiseks talveks piisavalt LNG tarnetega lisa tuua. Kaugemale vaadates Euroopa LNG vastuvõtuvõimekus suureneb ja vastuvõtuvõimekus ei tohiks enam piiranguks olla nagu seni.
Põhjamaade tuumatoodang püsis möödunud nädalaga võrreldes sarnasel tasmel ning oli 8,25 gigavatti. Jätkuvalt on hoolduses Rootsi Ringhalsi tuumajaama neljas plokk (kuni 23. veebruarini). Täiendavalt oli möödunud nädalal remondis ning osalise koormusega töös ka Olkiluoto tuumajaama 2. plokk. 5. veebruarini kestavad ka Olkiluoto 3 reaktori hooldustööd, mille järel kehtivad tootmisele veel mõningad piirangud kuni märtsi alguseni. Pärast seda võiks alata regulaarne tootmine võimsusega 1600 MW.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 430 MW. Sel nädalal on turupakkumisteks saadaval kõik Eesti Energia juhitavad tootmisvõimsused.
CO2 nädala keskmine hind on tõusis möödunud nädalal rohkem kui 4 euro võrra 85.9 €/t. Hinnad tõusid nelja nädala kõrgeimale tasemele, erinedes gaasi- ja söeturgude liikumisest. Turuosaliste sõnul on hinnatõusu peamiseid põhjusi aprillis lõpus lähenev CO2 kvootide lunastamise tähtaeg, mil erinevad tootjad peavad möödunud aasta CO2 emissiooni eest välja käima vastava koguse EUA kvoote. Neid kvoote saab vajadusel EUA turult juurde osta.
Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.
Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.