Euroopa Komisjon esitab täna ettepaneku, millega sätestatakse Euroopa Liidu (EL) õiguses ELi poliitiline lubadus saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, et kaitsta meie planeeti ja inimesi. Euroopa kliimaseadusega seatakse 2050. aasta eesmärk ja tegevussuund kogu ELi poliitikale. Lisaks tagatakse avaliku sektori asutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks prognoositavus.
Samal ajal algatab komisjon avaliku konsultatsiooni tulevase Euroopa kliimapakti üle. Selle konsultatsiooni kaudu kaasatakse üldsus kliimapakti kujundamisse.
Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: „Asume täna tegudele, et muuta EL 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks. Kliimaseadusega väljendame oma poliitilist lubadust ka liidu õiguses ja asume tagasi pöördumata kestlikuma tuleviku teele. Kliimaseadus on Euroopa rohelise kokkuleppe kese. Sellega tagatakse Euroopa tööstuse ja investorite jaoks prognoositavus ja läbipaistvus. See seadus annab meie rohelise majanduskasvu strateegiale tegevussuuna ning tagab, et üleminek toimub järk-järgult ja õiglaselt.“
Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans lisas: „Paneme täna sõnad tegudesse, näitamaks Euroopa kodanikele, et meil on tõsi taga sellega, et soovime vähendada kasvuhoonegaaside netoheite 2050. aastaks nullini. Euroopa kliimaseadus on ka sõnum meie rahvusvahelistele partneritele, et käes on aasta, mil peame üheskoos suurendama ambitsioone Pariisi kokkuleppes ühiselt püstitatud eesmärkide poole püüdlemiseks. Kliimaseadusega tagame selle, et jääme sihikindlaks, peame kinni reeglitest, püsime õigel teel ja vastutame tulemuste eest.“
Euroopa kliimaseadusega näeb komisjon ette õiguslikult siduva eesmärgi vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. ELi institutsioonid ja liikmesriigid on ühiselt kohustatud võtma selle eesmärgi täitmiseks ELi ja liikmesriikide tasandil vajalikke meetmeid.
Kliimaseadus sisaldab meetmeid edusammude jälgimiseks ja tegevuse vastavaks kohandamiseks. Edasiminek vaadatakse üle iga viie aasta järel kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohaselt tehtava ülemaailmse kokkuvõtte ajakavaga.
Kliimaseaduses käsitletakse ka viisi, kuidas jõuda 2050. aasta sihini:
- komisjon teeb põhjaliku mõjuhinnangu alusel ettepaneku, et seada 2030. aastaks uus ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk; kliimaseadust muudetakse pärast mõjuhinnangu valmimist;
- komisjon vaatab 2021. aasta juuniks läbi kõik 2030. aasta uue eesmärgi saavutamiseks asjakohased poliitikavahendid ja teeb vajaduse korral ettepaneku nende muutmiseks;
- komisjon teeb ettepaneku kehtestada kogu ELi hõlmav kasvuhoonegaaside heite vähendamise trajektoor aastateks 2030–2050, et mõõta edusamme ja tagada avaliku sektori asutustele, ettevõtjatele ja kodanikele prognoositavus;
- 2023. aasta septembriks ja seejärel iga viie aasta järel hindab komisjon ELi ja liikmesriikide meetmete kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärgi ja 2030.–2050. aasta trajektooriga;
- komisjonile antakse õigus teha soovitusi liikmesriikidele, kelle meetmed ei ole kliimaneutraalsuse eesmärgiga kooskõlas, ning liikmesriigid on kohustatud neid soovitusi arvesse võtma või arvesse võtmata jätmise korral seda põhjendama; komisjon võib üle vaadata ka selle, kas seatud trajektoor ja kogu liitu hõlmavad meetmed on piisavad;
- liikmesriikidelt nõutakse ka kohanemisstrateegiate väljatöötamist ja rakendamist, et tugevdada vastupidavust ja vähendada haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes.
Euroopa kliimapakti ja tulevase poliitika kujundamine
Peale valitsuste poliitika ja seaduste on kliimaneutraalsele Euroopa Liidule üleminekus oma osa kõigil ühiskonnarühmadel ja majandussektoritel.
Komisjon algatab seetõttu täna avaliku konsultatsiooni uue Euroopa kliimapakti teemal. See on ulatuslik algatus, millega soovitakse anda kodanikele ja sidusrühmadele võimalus kujundada uusi kliimameetmeid, jagada teavet, lükata käima rohujuure tasandi tegevusi ja tutvustada lahendusi, mida teisedki saavad järgida.
Avalik konsultatsioon kestab 12 nädalat. Saadud vastuseid kasutatakse kliimapakti kujundamiseks ning pakti rakendamine algab enne 2020. aasta novembris Glasgows toimuvat ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP26).
Komisjon alustas sellega täna ametlikult tööd, kui avaldas tulevast süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi käsitlevad esialgsed mõjuhinnangud ja energia maksustamise direktiivi läbivaatamise tulemused. Need on veel kaks olulist poliitikavahendit, mida Euroopa roheline kokkulepe sisaldab. Lisaks võttis volinike kolleegium vastu ettepaneku nimetada 2021. aasta Euroopa raudteeaastaks, et rõhutada kasu, mis tuleneb kliimale reisijate- ja kaubaveos raudtee osakaalu suurenemisest.
Taustteave
ELi soov saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks on kesksel kohal Euroopa rohelises kokkuleppes, mille president von der Leyeni juhitud komisjon käis välja 11. detsembril 2019.
Komisjon esitas visiooni 2050. aastaks kliimaneutraalseks muudetud EList esimest korda 2018. aasta novembris kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ja püüelda selle poole, et tõus ei ületaks 1,5 °C. Euroopa Parlament kiitis ELi eesmärgi saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheide heaks 14. märtsil 2019. Euroopa Ülemkogu kinnitas eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit 12. detsembril 2019.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
