Eurostati andmeil suunati Eestis 2020. aastal ringlusesse pisut üle 40 protsendi jäätmetest, samas kui Euroopa Liidus (EL) keskmiselt oli näitaja 38 protsenti.
Üle-eelmisel aastal tekkis EL-is iga elaniku kohta keskmiselt 34,6 kilo plastpakendijäätmeid, millest 13 kilo taaskäideldi, teatas Eurostat.
Võrreldes 2010. aastaga kasvas iga elaniku kohta tekkinud plastpakendite maht 23 protsenti ehk 6,5 kilo võrra. Ümbertöötlemisse suundunud pakendite maht kasvas samal ajal ligi kolmandiku, 32 protsendi ehk 3,2 kilo võrra.
Vaatamata sellele edenemisele suurenes ka ümbertöötlemisse mitte suunatud plastjäätmete maht, 3,4 kilogrammi elaniku kohta alates 2010. aastast, eelkõige kuna jäätmete üldmaht kasvas.
2020. aastal jõustusid EL-is rangemad reeglid ümbertöötlemiseks. Nende hulgas on harmoniseeritud arvestus ümbertöötlemiseks ja rangemad komposiitmaterjalide osakaalude arvestuse reeglid. Seetõttu vähenes käitlusesse saadetud jäätmete osakaal 3 protsendipunkti võrra võrreldes 2019. aastaga.
Enam kui poole oma plastikust töötlesid ümber mullu Holland, Leedu, Slovakkia, Hispaania, Bulgaaria ja Küpros. Vähem kui kolmandiku töötlesid ümber Malta, Prantsusmaa, Taani, Ungari, Iirimaa, Rumeenia, Poola ja Austria.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
