Eile istutasid huvilised nii ümberkaudsest kogukonnast kui ka kaugemalt Hundipea tulevasse asumisse esimese minimetsa. Kohale olid tulnud ka mitmed ruumiplaneerimisest huvitatud inimesed, kes arutlesid mitmekesisest ja tihedast linnaruumist.
“Hundipea asumi kujunemine suletud sadama-alast mitmekesise ja atraktiivse elu- ja töökeskkonnani on pikaajaline protsess, mille käigus peame oluliseks kogukonna kaasamist ja pidevat infovahetust,” ütles Tallinnasse Paljassaarde planeeritava Hundipea idee eestvedaja Markus Hääl. “Tähtis on, et see piirkond sünniks koos paljude kaasamõtlejatega, sest vaid nii saame luua koha, millest hoolitakse juba ette. Plaanide seadmisel on esmane, et siin säiliks ja tuleks juurde erinevaid töökohti ning vajalikke teenuseid. Et see kõik võimalikuks saaks on oluline rääkida linnaruumi tihedusest ja samal ajal ka mõnusast rohelisest keskkonnast.”
Eilne talgupäev algas eksperimentaalse minimetsa istutamisega, mille mõte on luua loodusliku metsa kihid ja katsetada eri kohalikke kiirekasvulisi taimeliike konkurentsikeskkonnas.
Roheluse ja linnaruumi tihedusega seotud väljakutsete avamiseks vestlesid abilinnapead Madle Lippus, Kristjan Järvan ja Pärtel Peeter Pere. Sissejuhatuseks inspireerisid linnaruumist laiemalt mõtisklema maastikuarhitekt Merle-Karro Kalberg ja arhitekt Indrek Allmann.
Merle-Karro Kalberg rõhutas, et oluline on kätte saada igapäevane rohekogemused kõikjal linnaruumis. Kasu ei ole vaid numbriliselt suurest roheluse hulgast. Näiteks kuulub statistiliselt Aegna saar Tallinna kesklinna roheluse alla, kuid igapäevases keskkonnas ei ole sellest palju kasu. Nii Indrek Allmann kui ka Merle-Karro Kalberg rõhutasid, et tihedus ei ole vastuolus rohelusega. Küsimus on, kuidas me leiame tasakaalu.
Abilinnapeade vestlus keskendus samuti tasakaalu küsimusele. “Linnaplaneerimine on klassikaline trilemma,” ütles abilinnapea Kristjan Järvan. “Hind, rohelus, erinevate häiringute vähesus ja teenuste kättesaadavus – selles trilemmas otsime tasakaalu.”
Läbivalt tuli abilinnapeade vestluses esile 15-minuti linna idee, mis sellesama trilemmaga tegeleb, pöörates tähelepanu mitmekesisele ja ka tihedamale linnaruumile. “Kui tahame vähem aega ummikutes istuda, siis selle vastuseks on, et ehitame linna tihedamaks, tänu millele on vähem sunnitud liikumisi ja tagatud on parem viis liikuda ühest kohast teise ühistranspordiga,” lausus abilinnapea Pärtel Peeter Pere. “Kui sa kohe ei arvesta ühistranspordiga, siis on pärast probleem.”
Hundipea asumi kavandamisel on algusest peale olnud eesmärk juba eos välistada mistahes probleemide teke. Selle tarbeks on koos ala planeerimisega väljatöötatud digikaksik, mis aitab arvestada kõikvõimalike teguritega, sealhulgas ka tuulekoridoridega ja loomuliku valgusega, ning disainida lahendus, mis oleks tõeliselt jätkusuutlik.
Samamoodi on oluline osa liikuvusuuringul (koostöös Siemens Mobilityga), mis toetab säästvate liikumisviiside kasutamist ja väldib liigset autokasutust ja lähiümbruse tänavate ummistumist.
Liikuvus on palju seotud parkimiskohtade kättesaadavusega. “Parkimises oleme me kõik ühel meelel, et parkimisega on mure. Sellele on oluline läheneda paindlikult nii, et me ei loo parkimist iga maja alla, vaid me räägime piirkondadest ja parkimismajadest,” ütles Madle Lippus.
Kokkuvõtvalt tabas Lippus väga hästi Hundipea mõtteviisile omase idee: “See, mida meil on vaja, on nutikas planeerimine, mis põhineb arvudel ja teadmistel. Oleme loonud 15-minuti linna analüüsi, kus teenused paiknevad ja kus inimesed elavad. Tüüpiline, mida me mitmes kohas näeme on see, et välja on ehitatud elamualad, aga ehitamata on jäänud lasteaiad, koolid ja ühistransport.”
Tulevane Hundipea kerkib järk-järgult aastakümnete jooksul tervikliku visooni alusel. Veerandtunnine linn hõlmab ka teenuste, töökohtade, kooli ja lasteaia olemasolu, mis omakorda vähendab sundliikumist.
Hundipeal välditakse elitaarpiirkonna tekkimist. Selleks on oluline sotsiaalne mitmekesisus, mis on võimalik eri hinna ja planeeringuga korterite ja äripindade loomisel.
Kuula ka: