Veebruari lõpus sai kliimaministeeriumis heakskiidu ainulaadne pilootprojekt „Avatar“, mille raames hakkab Eesti Geoloogiateenistus uurima Eestis veel vähe levinud geotermaalenergia lahendusi.
Projekti eesmärgiks on välja selgitada asukohti, mis sobivad pinnakatte setetes asuvateks geotermaalenergia lahendusteks, ja ka seda, kas Eesti tingimustes on tehniliselt võimalik ja majanduslikult kasulik neid lahendusi rakendada.
Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik Helena Gailan ütles, et plaani kohaselt rajatakse aastaks 2026 pinnakatte setete geotermaalse energia pilootjaam ning analüüsitakse geotermaalenergia kasutusviiside tehnilisi võimalusi ja majanduslikku tasuvust.
„Nii saame hinnata tehnoloogia sobivust Eestis laialdasemaks kasutusele võtmiseks,“ lausus ta. „Vähese heitega geotermaalenergia lahendused sobivad nii hoonete kütteks kui ka jahutamiseks ning aitavad meid lähemale eesmärgile tarbida 2030. aastal vaid taastuvenergiat. Tulevikku vaadates on projekti üheks oluliseks võimaluseks tagada Eesti aga ka ELi energianõudlust, vähendades samal ajal sõltuvust fossiilkütustest ja leevendades kliimamuutuste mõju. Lisaks on geotermilise energia üks olulisi eeliseid selle usaldusväärsus.“
Eesti Geoloogiateenistuse maapõueenergeetika osakonna juhataja Aivar Auväärti sõnul on oluline uurida kõiki teadaolevaid võimalusi maapõuest soojusenergia tootmiseks.
„Jääajasetetes asuv soojusenergia on üks võimalikest lahendustest, mille puhul on sobivate geoloogiliste tingimuste olemasolul võimalik kütta ja jahutada ka suuremaid hooneid, näiteks, haiglaid, koole ja korter- ja kompaktselt asuvaid eramaju,“ rääkis Auväärt. „Täpseid andmeid saame uuringute edenedes, ent esialgsed prognoosid annavad julgust oodata, et tarbijale tähendaks see kordades väiksemat küttekulu.“
Projektiga seotud tööd algavad selle aasta teises kvartalis, kui hakatakse valima geoloogiliselt sobivaid alasid pilootjaama rajamiseks. Enne pilootjaama rajamist viiakse sobivates asukohtades läbi katsed pinnakatte geofüüsikaliste omaduste ning põhjavee energeetilise väärtuse mõõtmiseks.
Projekti rahastatakse riigieelarve strateegia 2024–2027 meetmest „Kliima-energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamine“ ja selle eelarve on kokku kolme aasta jooksul kuni 1,25 miljonit eurot.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
