Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul ei pea lehtede koristamisega üle pingutama, eelistades võimalusel komposteerimist.
Kuigi Talvi sõnul soovitatakse tihtipeale lehtedest vabanemiseks nende purustamist, väldiks ta pigem ka seda. “Sellesse võiks väga rahulikult ja laisa inimese vaatega suhtuda: kui need ei sega, siis las need seal olla,” ütles ta 12. oktoobri “Terevisioonis”.
“Lehed on kellegi teise kodu,” ütles Talvi. “Need käivadki selle õunapuu, tamme või saare juurde, mis rõõmustab meid suvel oma lehesahinaga.”
Talvi teatel talvituvad pinnasehunniku kõdukihtides näiteks kimalased, kes tolmeldavad kevadel aias lilli. “Kui me neilt katte ära võtame, on neil kindlasti halvem ning külmem, sest niiskus- ja temperatuurirežiim muutuvad,” sõnas ta.
“Sama käib kõigi seemnete kohta, mis tahavad pinnases idaneda,” ütles Talvi. “See on ebaloomulik, kui me lõhume neilt teki pealt.”
Kui lehed tõesti segavad, võib teha aianurka komposteerimishunniku, siis saab looduse ringkäik rahus toimida. Lisaks mõjub rehitsemine tervisele hästi.
Võimalusel tasuks loobuda omavalitsuse pakutavatest kilekottidest. “Siin tahaks rõhutada, et kui selline asi välja pakutakse, peaks inimene lähtuma tõekspidamisest, et lehed ei ole prügi,” rääkis Talvi. “Kui tõesti teist võimalust pole, võib seda kasutada.”
Talvi sõnul võiks kilekoti tootmisele ja masina, mis toimetab lehtedega mitmekümne kilomeetri raadiuses, käitamisele kuluva energia kuskil mujal ära kasutada.
“Terevisiooni” leiad siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
