Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esitas neljapäeval riigikogu keskkonnakomisjonile ja fraktsioonidele ettepaneku lükata tagasi seaduse eelnõu, millega tahetakse muuta ranna ja kalda kasutamist reguleerivaid seadusi, sest plaanitav piirab ligipääsu veekogudele ja ohustab elurikkust.
EKO on seisukohal, et eelnõuga kavandatav ehituskeeluvööndi vähendamine toob kaasa inimeste liikumisvabaduse piiramise rannas ja veekogude kallastel ning seab ohtu sealsed loodusväärtused, teatas Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK).
Seni on mererand ning siseveekogude kaldad olnud Eestis valdavalt kõigile inimestele ligipääsetavad ning toiminud ka looduskaitsesüsteemi sidusaladena ühendades omavahel erinevad kaitsealad ja muud elurikkuse tugialad. Eelnõuga planeeritud muudatusega ehituskeeluvöönd sisuliselt kaotataks ning see annaks hoobi elurikkusele ja piiraks märgatavalt Eesti inimeste juurdepääsu veekogudele.
“Kui eelnõuga plaanitud muudatus teoks saaks, oleks see kannapööre senises keskkonnapoliitikas,” ütles KÕK-i jurist Kaarel Relve. “Seni on seatud esikohale ranna ja kaldaga seonduvad avalikud huvid, mitte erahuvi oma maale ehitada. Selline ootamatu järsk kursimuutus ilma laiapõhjalise avaliku aruteluta õõnestaks usaldust riigi suhtes.”
“Looduskaitse ja juurdepääs veekogudele on olulised avalikud huvid, veepiiri lähedale ehitada lubav eelnõu seab aga esikohale eraomaniku huvid ning piirab või takistab avalikku ligipääsu veekogudele nii õiguslikult kui ka praktiliselt. Näiteks on ehitise läheduses põhimõtteliselt võimalik rand erahuvides täiesti kinni panna, kallasrada sulgeda. Samuti on kallasrajale raskem pääseda, kui rand on täis ehitatud. Rannad ja kaldad on ka ökoloogiliselt olulised, sest kitsale alale on koondunud rikkalikult erinevat elustikku, nii taimi, loomi kui linde. Ehitustegevus hävitaks paratamatult sealsed elupaigad. Ka süvendaks eelnõu vastuvõtmine eeldatavasti niigi paljusid konflikte ühiskonnas erahuvi ja avaliku huvi vahel,” rääkis Relve.
EKO hinnangul on ehituskeeluvööndi vähendamise plaan vastutustundetu ka seetõttu, et eirab Euroopa Nõukogu maastikukonventsiooni ja Läänemere keskkonnakaitse komisjoni (HELCOM) antavaid soovitusi maastike ja ranniku kaitseks. Eesti on liitunud nii maastikukonventsiooniga kui kiitnud heaks HELCOM-i soovitused. Maastikukonventsioon näeb ette maastike väärtuse säilitamise ja tõstmise, HELCOM aga soovitab kaitsta rannikuriba vähemalt 100-300 meetri ulatuses.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab 11 keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
