Ringkonnakohus tühistas esmaspäeval halduskohtu määruse hundijahi osalise peatamise kohta, taastades sellega keskkonnaameti algselt kehtestatud hundi küttimismaht.
Sel aastal kehtestas keskkonnaamet hundi esialgseks küttimismahuks 140 isendit. MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas Tallinna halduskohtule 22. novembril kaebuse keskkonnaameti käskkirja tühistamiseks põhjendusega, et see on põhjendamatult suur.
Ühes kaebusega palus MTÜ peatada hundijaht kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Halduskohus rahuldas osaliselt esialgse õiguskaitse taotluse, lubades küttida kõigil ohjamisaladel kuni pool keskkonnaameti määratud mahust.
Keskkonnaamet vaidlustas esialgse õiguskaitse määruse. “Keskkonnaagentuur on prognoosinud selle aasta hundi pesakondade arvuks 32–34, mis teeb hundi arvukuseks ligi 320–340 isendit,” rääkis keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Rakko sõnul ei olnud esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik, sest hundi asurkonda ei seata kehtestatud küttimismahuga ohtu. Rakko sõnul jääks pärast jahihooaja lõppu Eestis alles vähemalt 20 hundi pesakonda, mis on kooskõlas ohjamiskavas seatud eesmärgiga säilitada Eestis 15–25 pesakonda.
Ringkonnakohus leidis, et halduskohus ja MTÜ on omistanud põhjendamatult määrava tähenduse asjaolule, et hundi tegelik arvukus ei ole täpselt teada ja mulluse seisuga oli kindlalt teada 22 hundi pesakonna ehk ligi 220 isendi olemasolu. Kohus järeldas, et kuna hinnang liigi arvukusele tugineb prognoosil, ei saa järeldada, et küttimismahu kehtestamine ei tugine teaduspõhistele andmetele.
Küttimisettepaneku aluseks on hinnang liigi asurkonna jahihooaja ning jahimeeste hinnangule hundi arvukuse kohta.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
