SEB poolt läbi viidud uuring vaatles suurfirmade kestlikkusepoliitikaid. Tuli välja, et Eesti ettevõtetest hindab 62% oma toodete või teenuste keskkonnamõju. Sellega oleme samal tasemel Leeduga, kuid Lätis on see näitaja 73%.
Mullusega võrreldes tegi hüppelise kasvu Eesti ettevõte soov kestlikkuse strateegia arendamiseks – vastava eelarve olemasolul on see 59% suurettevõtete finantsjuhtide eelistus. Sellega on Eesti Baltimaades selge liider ning kasv mulluse 36 protsendiga võrreldes on silmnähtav.
Eesti ja Leedu suurettevõtete murekoht kestlikkuse vallas on toimetulek erinevate regulatsioonide ning vastavusnõuetega, mida nimetas mõlemas riigis väljakutseks 30% vastanutest. Läti suurettevõtetest nimetas 29% kõige suurema probleemina kestlikkuse visiooni ja strateegia arendamist, aga regulatiivsed nõuded on ka kõrgel kohal (24%).
„Kestlikkuse vallas on toimunud kiire areng ning viimase aasta jooksul on Euroopa Liidu tasandil vastu võetud mitmeid regulatsioone, mis hakkavad ka Eesti ettevõtteid lähiaastatel mõjutama. Seetõttu on igati loogiline, et ettevõtted tegelevad regulatsioonidest tulenevate nõuete juurutamisega oma tegevusalal,“ rääkis SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Peep Jalakas.
AI on pigem sõber kui vaenlane
Enim kasutavad oma töös AI tehnoloogiat Leedu ettevõtted (28%), Eestis on vastav protsent 21 ja Lätis ainult 13. Samas näevad Läti ettevõtted enim (48%), et plaanivad hakata tehisharu tulevikus rakendama. Eesti ettevõtetest plaanib AI kasutuselevõttu 37% ja Leedus 30% ettevõtteid.
„Näeme üha rohkem, et ettevõtjad uurivad võimalusi, kuidas tehisaru abil oma kulusid vähendada ja leida uusi ärivõimalusi. Samas on katsetused alles algfaasis ning tõelist tehisaru mõju äritegevusele näeme paari aasta pärast“, kommenteeris Jalakas. „SEBs oleme tehisaru kasutanud suurandmete töötlemisel ning standardsete protsesside automatiseerimisel. Lisaks on viimastel aastatel lisandunud virtuaalsed nõustajad juturobotite kujul nii klientidele kui omatöötajatele. Virtuaalne abimees on kättesaadav 24/7 ning muutub iga kontaktiga üha targemaks.“
Uuringus küsiti ka tehisaru konkurentsieelise kohta, praegu peab selle kasutamist konkurentsieeliseks viiendik Eesti ettevõtetest. Leedus on see näitaja 28% ja Lätis 13%. Ligikaudu 40% vastanutest ei näe, et AI lähema aasta jooksul nende tegevuses rolli mängib. Selgelt kõige suuremad AI eelised ilmnevad müügi- ja klienditeeninduse valdkonnas (Eestis 51%). Kõige suuremaks riskiks peetakse Eestis (75% vastanutest) AI valesid otsuseid, kuid meist märgatavalt rohkem peavad lätlased ja leedulased ohuks kontrolli kadumise otsuste üle.
SEB iga-aastane finantsjuhtide uuring toimus tänavu septembris. Küsitlusele vastas 277 Baltimaade suurettevõtete finantsjuhti: Eestis 71, Lätis 113 ning Leedus 93 finantsjuhti.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
