Audiitorfirma Ernst & Youngi värskest uuringust selgub, et metsa- ja puidutööstuse sektori töökohtade arv on Eestis 2019. aastast langustrendis, viimaste aastatega on töökohtade arv vähenenud ligi 3000 võrra ning seda eelkõige Kesk- ja Lõuna-Eesti maapiirkondades.
Uuringus on välja toodud, et 56 000 töökohaga metsandussektoril on tööandjana Eestis suur osakaal väljaspool peamisi tõmbekeskusi Harju- ja Tartumaal. Nimelt moodustas metsandussektor Kesk- ja Lõuna-Eestis vastavalt 14 protsenti ja 14,2 protsenti kogu regiooni tööhõivest, võttes arvesse otsest, kaudset ja kaasnevat mõju.
Samuti on langenud metsa- ja puidusektori panus maapiirkondade lisandväärtusesse. Kui 2017. aastal oli metsa- ja puidusektori osakaal regiooni kogulisandväärtusest 30 protsenti Kesk-Eestis ning 22 protsenti Lõuna-Eestis, siis nüüd hindab raport numbriteks tulenevalt raiemahtude vähenemisest vastavalt 22 protsenti ja 18 protsenti.
“Viimastel aastatel on Eestis toimunud väga aktiivne metsa konserveerimine,” kommenteeris uuringu tulemusi Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja. “Olles üks Euroopa metsarikkamaid riike, oleme me samuti Euroopas 3. kohal kaitsealade mahtude poolest. Hetkel moodustavad looduskaitsealad Eesti metsast 24 protsenti ning rangelt kaitstud alad, kus on metsa majandamine keelatud, 13 protsenti.”
“Kuid, vaatamata neile tugevatele näitajatele, muutus metsa majandamisest välja viimine veelgi aktiivsemaks ning nüüdseks on riigi tegevus hakanud otsest mõju avaldama meie sektorile, mis moodustab kümnendiku kõigist töötavatest eestlastest. Lisaks kaotatud töökohtadele on tegu sadade saamata jäänud miljonitega riigieelarves, mida kinnitavad ka uuringu tulemused,” nentis ta.
Uuringu andmetel on töötajate arv vähenenud peamiselt metsa majandamisega seotud valdkondades. Välja sõnul on selle põhjuseks nii vähenevad metsa majandamise mahud riigi- ja erametsas kui ka uued piirangud selles valdkonnas, mis suurendavad sektori ebakindlust ja selgusetust.
“Ka uuel aastal on riigil plaanis mitmed algatused metsa majandamise piiramiseks, muuhulgas ootamatu Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) raiemahu piiramine, Alutaguse rahvuspargi laiendamine ja täieliku linnurahu kehtestamine, mis võib peatada metsatööd kogu riigis vähemalt kolmeks kuuks,” märkis Välja.
Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul ei rahulda riigipoolne tegevus metsade sotsiaalmajanduslikke ega ökoloogilisi vajadusi. “Eestis majandatakse metsa juba aastakümneid säästlike metsamajandamise põhimõtete alusel. Kogu metsanduse sektor ja koos sellega ka metsaomanikud on huvitatud sellest, et metsade tervis ja tootlikkus püsiks tipus. Seetõttu kutsume riiki endiselt üles dialoogile, et leida tänapäeva metsanduses koht nii looduskaitsele kui ka Eesti majandust üleval pidavatele ettevõtetele,” lausus Eelmaa.
Et hoida tasakaalu looduskaitse, aga ka inimeste huvide vahel, innustavad uuringu tulemused korraldama kõikidele uutele piirangutele sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist. Kogu metsa- ja puidusektori hinnanguline kogulisandväärtus oli 2019. aastal 2,184 miljardit eurot. Tööstuse panus riigieelarvesse ulatus 2019. aastal 1,07 miljardi euroni.
Ernst & Young Baltic AS-i metsa- ja puidutööstuse sotsiaalmajandusliku mõju analüüs on valminud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel. Uuringu eesmärgiks on tuua välja metsaga seotud majandusharude olulisust eesti majandusele ja maaelule. Uuring valmis kolmandat korda.
Metsa- ja puidusektor annab otsest tööd natuke enamale kui 30 000 inimesele, kaudset ja kaasnevat mõju arvesse võttes loob sektor 56 000 töökohta. Metsa- ja puidusektoril on oluline panus Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti tööhõives, moodustades mõlemas piirkonnas ligi 14 protsenti regiooni tööhõivest.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
