Pärast ligi kaks aastat kestnud läbirääkimisi saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu 7. detsembril poliitilise kokkuleppe hoonete energiatõhususe direktiivi osas, mis on oluline verstapost ka Eesti hoonetele.
Eesti Omanike Keskliidu teatel on tervitatav läbirääkimiste tulemust, millega kehtestatakse hoonete energiatõhususele ambitsioonikad eesmärgid, kuid säilitatakse samal ajal omanikele paindlikkus eesmärgi saavutamisel.
“Paindlik lähenemine väljendub selles, et energiatõhususe miinimumstandardid on kokkuleppe koheselt vabatahtlikud,” märgib liit. “Samal ajal tuleb liikmesriikidel tagada, et kogu elamufondi keskmine primaarenergia kasutus väheneks 2030. aastaks 16% ja 2035. aastaks 20–22% võrreldes 2020. aastaga. Nende eesmärkide saavutamiseks on kokku lepitud, et suurem osa renoveerimistöödest (55%) keskenduks halvimate tõhususnäitajatega hoonetele.”
Mitteeluhoonete puhul leppisid kaasseadusandjad kokku, et 2030. aastal on kõigi mitteeluhoonete näitajad üle 16 % halvimate näitajatega ja 2033. aastaks üle 26 %.
Omanike liidu juhi Andry Krassi sõnul on eluhoonete energiatõhususnäitajate 22-protsendine parandamine 2035. aastaks Eesti jaoks saavutatav eesmärk. “Kuid meil tuleb seejuures selgeks rääkida: millistele kriteeriumitele vastab halvimate tõhususnäitajatega eluhoone? Samuti, kuidas tagada vähekindlustatud perede kaitse renoveeritavates korterelamutes? Nüüd on viimane aeg on need küsimused kalevi alt välja võtta ja lahendus leida, sest lõpuks on kõige tähtsam siiski inimene, mitte eluhoonete keskmine energiatõhusus,” ütles Krass.
Milles kokku lepiti?
Rohegeenius kirjutas eelmisel nädalal, et Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid esialgsele kokkuleppele, kuidas vähendada hoonete heitkoguseid ja energiatarbimist EL-is. Hoonete energiatõhususe direktiiviga toetatakse edaspidi rohkemate hoonete renoveerimist ja süsinikuheite vähendamist.
„Hoonete energiatõhususe suurendamine on kliimaneutraalsuse saavutamiseks hädavajalik ja toob konkreetset kasu meie inimestele,” ütles energeetikavolinik Kadri Simson. “Renoveerimine on investeering paremasse tulevikku. See aitab parandada elukvaliteeti, võimaldab inimestel investeerida oma säästud mujale ja toetab majandust. Usun, et kokkulepe võimaldab hoogustada renoveerimislainet kogu EL-is, arvestades samal ajal EL-i hoonete mitmekesisust.“
Läbivaadatud direktiivis sätestatakse standardid ja meetmed, mis aitavad liikmesriikidel suurendada hoonete energiatõhusust. Erilist tähelepanu pööratakse halvimate tõhususnäitajatega hoonetele.
- Iga liikmesriik peab vähendama elamute keskmist primaarenergiakasutust 16% võrra aastaks 2030 ja 20–22% võrra aastaks 2035, võttes arvesse riiklikke olusid. Liikmesriigid otsustavad ise, millistele hoonetele peatähelepanu pöörata ja milliseid meetmeid võtta.
- Vähemalt 55% keskmise primaarenergiakasutuse vähenemisest tuleb saavutada halvimate tõhususnäitajatega hoonete renoveerimise teel.
- Mitteeluhoonete puhul kehtestatakse järkjärgulised energiatõhususe miinimumstandardid, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks renoveerida 16% halvimate tõhususnäitajatega hoonetest ning 2033. aastaks 33%. Erandeid saab teha nt ajaloolistele hoonetele või puhkemajadele.
- Hoonete energiamärgised hakkavad põhinema ühisel EL-i vormil ja kriteeriumidel, et inimestele selgemat teavet anda ja lihtsustada rahastamisotsuste tegemist.
- Energiaostuvõimetuse ärahoidmiseks ja energiaarvete vähendamiseks peavad rahastamismeetmed stimuleerima ja toetama renoveerimist ning olema suunatud eelkõige vähekaitstud tarbijatele ja halvimate tõhususnäitajatega hoonetele, kus elab suurem osa energiaostuvõimetutest leibkondadest.
- Samuti peavad liikmesriigid tagama üürnike kaitse, et vähendada haavatavate leibkondade väljatõstmise ohtu, mille toob kaasa üüri ebaproportsionaalne suurenemine renoveerimise järel.
- Renoveerimislaine käivitamiseks peavad liikmesriigid koostama renoveerimiskavad ning võtma kasutusele renoveerimispasside süsteemi, mis aitab suunata hoonete omanikke hoonete järkjärgulisel renoveerimisel. Hoonete omanike, VKE-de ja kõigi teiste renoveerimisprotsessis osalejate jaoks luuakse ühtne kontaktpunkt, kus saab sõltumatut abi ja juhiseid.
- Lisaks aitab kokkulepe EL-il järk-järgult lõpetada fossiilkütustel töötavate katelde kasutamise. Toetused selliste katelde paigaldamiseks lõppevad alates 1. jaanuarist 2025 ning täielikult tuleb nende kasutamine lõpetada aastaks 2040.
- Kestliku liikuvuse edendamiseks sätestatakse uute ja renoveeritud hoonete jaoks eelpaigaldatud kaablite, elektriautode laadimispunktide ja jalgrataste parkimiskohtade nõuded.
Alates 1. jaanuarist 2028 peavad kõik uued avaliku sektori hooned ja alates 1. jaanuarist 2030 kõik muud hooned olema fossiilse heite vabad, samas jääb võimalus teha erandeid. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et uued hooned on päikeseenergiavalmidusega, mis tähendab, et nende katusele peab saama paigaldada fotogalvaanilisi või soojusseadmeid.
Hoonete arvele langeb praegu ligikaudu 40 % EL-i energiatarbimisest, üle poole EL-i gaasitarbimisest (peamiselt kütte, jahutuse ja sooja vee kaudu) ning 36 % energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitest. Umbes 35 % EL-i hoonetest on üle 50 aasta vanad ja peaaegu 75% hoonetest ei ole energiatõhusad. Igal aastal renoveeritakse aga vaid umbes 1% hoonetest.
Euroopa Parlament ja nõukogu peavad nüüd kokkuleppe ametlikult heaks kiitma.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
