EKT Ecobio tehases toodetakse elanikkonnalt kogutud biojäätmetest biogaasi. Gaasitootmisest tekkivat kääritusjääki hakatakse nüüd kasutama Põhja-Eesti põldude väetamiseks.
Selleks, et gaasitootmise jäägist ehk digestaadist saaks toode, mida on võimalik kasutada väetisena, on vajalik sertifitseerimisprotsess. EKT Ecobio on selle protsessi edukalt läbinud ehk toidujäätmetest valmivat väetist võib nüüd põldudel kasutada. Biogaasijaama kääritusprotsessist tekib aastas umbes 17 500 tonni vedelat väetist ja umbes 2500 tahket väetist, mida hakatakse pärast sertifitseerimist kasutama Põhja-Eesti põldude väetamiseks.
SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse juhataja Allan Pohlaku sõnul on EKT Ecobio sertifikaat märgilise tähtsusega, kuna nende tehas on Eestis ainus biogaasitehas, mis toodab biogaasi kodumajapidamistest pärit köögijäätmetest. “Sertifikaat annab võimaluse biogaasi tootmise kõrvalsaadusena tekkivat kääritusjääki kasutada sertifitseeritud tootena ehk väetisena põldudel,” selgitas Pohlak.
Digestaat peab põldudel väetisena kasutamiseks olema ohutu ja kvaliteetne. “Sertifitseerimine on oluline, kuna see võimaldab biogaasi toota nii, et järele jääv materjal – kääritusjääk – ei ole enam jääde, vaid toode, mis vastab kindlatele omadustele ja kvaliteedile. Põllumehed on sellisest väetisest väga huvitatud ning oleme valmisolekus esimeste partiide väljasaatmiseks põldudele,” selgitas EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents.
Digestaat toimetetakse suvel otse põldudele ja talvel hoidlasse ehk laguuni ja sealt taimede kasvuperioodil edasi põllule. Tehasest väljastatav digestaat on ülikvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis, millest taimedel on kerge omandada lämmastikku ja fosforit. Erinevalt sõnnikust puudub digestaadil hais ja keskkonda jääb eraldumata hulk kahjulikku metaani. Samuti ei sisalda digestaat umbrohuseemneid.
Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul on oluline, et jäätmetest ehk teisesest toorainest tehtavad tooted saaks ka sertifitseeritud, vastasel juhul ei saa protsessi seaduse mõttes ringmajanduseks lugeda. “Biogaasi tootmine on üks paremaid ringmajanduse näiteid üldse: jäätmetest valmib mitu toodet: biogaas transpordiks ning selle tootmise jäägist omakorda digestaat – midagi ei lähe raisku,” selgitas ta.
Rüütelmann lisas, et tooteid saab jäätmetest teha ainult siis, kui jäätmed on korralikult liigiti kogutud. “Biojäätmete liigiti kogumise kohustus kehtib selle aasta jaanuarist ning biogaasitehas saabki toimida ainult tänu sellele: kui biojäätmeid visata segaolmejäätmete konteineritesse, ei saa neist teha mitte midagi ning ühtlasi rikuvad need ka kõik teised jäätmed. Täpselt sama kehtib ka teiste materjalide puhul: neist on võimalik teha uusi tooteid vaid siis, kui on kogutud eri liigid eraldi,” märkis Rüütelmann.
Sertifitseerimisprotsessi käigus vaadatakse üle biogaasi tootva ettevõtte tootmistegevus, kontrollitakse sisendmaterjali koostist ning toote – kääritusjäägi – vastavust ohutus- ja kvaliteedinõuetele, sh bakterite ning raskemetallide sisaldus. Kääritusjäägi sertifitseerimise kohustus tuleneb jäätmeseadusest ja on reguleeritud keskkonnaministri määrusega.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
