Tallinna bussid sõitsid tänu kodustele biojäätmetele 2,24 miljonit kilomeetrit

Foto: TLT / EKT Ecobio

Maardus asuv EKT Ecobio biogaasitehas tootis 2023. aastal kokku 600 000 m3 biometaani ning kasutas selleks ligi 10 000 tonni kodudest kokku kogutud biojäätmeid. Kogu toodang võeti kasutusele transpordigaasina Tallinna Linnatranspordi (TLT) gaasibussides, mis sõitsid sellega 2,24 miljonit kilomeetrit.

“2023. aasta jooksul oli tehas seadistamise protsessis, mistõttu pole veel täisvõimsust saavutatud,” ütles Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru. “Sel aastal plaanime jõuda gaasitootmise tippvõimsuseni ning sealjuures vastu võtta möödunud aastast kaks korda rohkem biojäätmeid.”

Kuna biojäätmete liigiti kogumine ei ole inimestel veel kinnistunud harjumus, tuuakse tehase tööks vajalik kogus kokku üle Eesti. Seega annavad oma panuse pealinna ühistransporti ka näiteks Tartu ja Võru jäätmete sorteerijad.

„Möödunud aastal kaeti AS Tallinna Linnatransport lepingupartnerite poolt gaasibusside kütusevajadusest biometaaniga 46%, novembrikuus saavutati pea 68% osakaal,“ ütles TLT juhatuse liige Kaido Padar. „2025. aastaks on loodetavasti kodumaise biometaani tootmine jõudnud kogusteni, mis suudab TLT gaasibusside vajaduse täielikult katta.“

Bruno Tammaru tõdes, et Eestis tekib köögi- ja sööklajäätmeid hinnanguliselt 100 000 tonni aastas, mis tähendab, et toorainepuudust ei tekiks ka teistel samasugustel tehastel.

„Kui biojäätmete liigiti kogumine muutub harjumuseks suuremal hulgal inimestel, on Eestisse vaja rajada veel mitu sarnast tehast, mis spetsialiseeruks just kodustele biojäätmetele,” lausus ta. “Taastuvenergia tootmise näol on tegemist kõige tänuväärsema viisiga, mis biojäätmetega ette võtta. Ühelt poolt on see oluline samm energiajulgeoleku suurendamiseks, teisalt aitab korrastada meie jäätmemajandust. Omal ajal oldi valmis vabaduse nimel kartulikoori sööma, nüüd on olemas tehnoloogia, et need kartulikoored energeetilist vabadust aitaksid kindlustada.”  

Kuidas valmib biogaas Ecobio tehases?

Tehasel on võimekus puhastada võõristega sisendmaterjal (elanikkonnalt, kaubandusest, jm). Protsessi käiguslagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks ning hilisemas tootmisprotsessis tekitavad bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60% metaani. Selline toorgaas puhastatakse ning saadakse biometaan, mis on oma omadustelt ja kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga.

Samuti puhastatakse vedelväetis enne põllumajanduses kasutusele võtmist. Kääritusprotsessist tekib aastas umbes 17 500 tonni digestaati, mida kasutatakse Põhja-Eesti põldude väetamiseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.