PALJU LIHA, VÄHE KALA JA KÖÖGIVILJU: Uuring tõi välja kaitseväe sööklatoidu puudused

F: Pixabay

Kui kaitseväe sööklatoit on kohati liiga rammus, siis väliõppuste kuivtoidupakkides jääb puudu vitamiinidest ja teistest vajalikest ainetest, selgus Tallinna Tehnikaülikooli toiduteadlaste tehtud kaitseväe menüü ja kuivtoidupakkide uuringust.

Aastatel 2020-2021 uurisid Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi teadlased Signe Adamberg, Tagli Pitsi, Kristel Vene ja Kaarel Adamberg kaitseministeeriumi tellimusel kaitseväe ajateenijate toitumist samaaegselt nende vere ja väljaheite analüüsidega, et leida seoseid toidu ja tervisenäitajate vahel. Põhitähelepanu oli suunatud kiudainetele, mille tähtsust tervislikus toitumises teadvustatakse järjest rohkem.

Uuringus analüüsiti kahe nädala sööklamenüüd 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi pataljonis. Sööklamenüü oli üldiselt vaheldusrikas ja toitev, kuid energiasisaldus oli soovituslikust kõrgem.

Menüüd analüüsides leiti, et liha ja lihatoodete hulk oli umbes kaks korda soovituslikust kõrgem, kuid kala oli sööklamenüüs vähe.

Teraviljatoodetest domineerisid rafineeritud tooted (sai, makaronid, riis), köögivilju oli liiga vähe. Samas köögiviljad tõstaksid toidus süsivesikute, eriti kiudainete sisaldust, mis oli liiga madal. Alla soovituse jäi ka vitamiini D sisaldus menüüs.

Kuigi ajateenijad söövad ühes ja samas sööklas, näitab uuring, et nende toiduvalikud ja söömisharjumused on siiski erinevad. Selline info saadi ajateenijate endi poolt täidetud toidupäevikute alusel. Sööklas pakutava või õppustel saadud kuivtoidu asemel eelistasid ajateenijad lisaks ostetut pitsat ja muud sarnast toitu, aga ka maiustusi.

Sellise rasvarikka ja kiudainevaese toitumisega kaasnes mitmete mineraalainete ja vitamiinide vähesus toidus, millega kaasnes kõrgem üld- ja LDL-kolesterooli sisaldus veres ning kõrgem põletikega seostatud bakterite ja madalam kasulikke happeid tootvate bakterite hulk jämesooles. Kuigi kiudainete hulk toidus jäi valdavalt alla soovitusliku taseme, täheldati kiudainete poolest rikkama toiduvaliku korral menüüs rohkem puuvilju ja kartulit ning vähem liha kui kiudainete poolest vaesemas menüüs. Samasuguseid seoseid nähti ka varasemas toitumisuuringus.

Pingeliste väliõppuste perioodil on oluline arvestada kõrgendatud energiavajadust katvate toitainete (süsivesikud, rasvad) ja nende lagundamiseks vajalike vitamiinidega (B-grupi vitamiinid), samuti mineraalainete (naatrium, magneesium, kaalium, kaltsium) taastamisega seoses füüsilise koormusega kaasneva suurema higistamisega. Unepuuduse ja stressiga toimetulekut toetavate vitamiinide (B-grupi vitamiinid, vitamiin D) ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ühendite vajadus on kõrgem. Soovitavalt peavad kuivtoidu ratsioonides olevad toidud olema võimalikult toitainetihedad ja organismi toetavad.

Tehnikaülikooli teadlaste hinnangul peaks sööklatoidu energiasisaldust vähendama ja seda eelkõige magusate ja soolaste näkside toidugrupi, aga ka liha ja lihatoodete ning piimatoodete koguste vähendamise teel. Suurendama peaks teadlaste arvates köögiviljade, sealhulgas kaunviljade, kalatoitude, soovitavalt kohalike puuviljade ja marjade, täisteraviljatoodete ja pähklite-seemnete pakkumist.

Kuna ajateenijatel on võimalus tarbida sööklatoitude asemel puhvetist või poest ostetud näkse ja kiirtoite, soovitavad teadlased võimalusel üle vaadata puhvetivalik ning kaaluda toitumisalast koolitust ajateenistuse algul ja jooksul, näiteks praktilise seminarina, et ajateenijad ise oskaksid teha rohkem tervist toetavamaid valikuid.

Uuringutulemuste analüüsi, ajateenijate kommentaaride ning Tallinna Tehnikaülikooli ekspertide hinnangute anti soovitused ka kuivtoidupakkide paremaks muutmiseks. Hommikusöögiks sobivad enim täisteraviljapudrud, täisteraviljahelbed piimaga, müslid ja võileivad. Leivakatteks sobiksid pasteedid, ka kalapasteet. Konservtoitude asemel on soovitav valida lüofiliseeritud ehk külmkuivatatud tooteid, mis on kergemad, lihtsamini kasutatavad ja maitsvamad.

Pearoogade koostises peaks olema rohkem aedvilju (sh kaunvilju), näiteks ühepajatoidud, püreesupid, ja kalatoite. Valged makaronid ja riis tuleks asendada täisteratoodetega. Vahepaladeks sobiksid müsli-, pähkli- ja marjabatoonid ning hematogeen, vahel halvaa, soolastest toitudest lüofiliseeritud juust, kuivatatud kala või vinnutatud liha. Oluliste mikrotoitainete lisamisega ratsioonides olevatesse toitudesse saab kuivtoidu toitainelist väärtust märgatavalt tõsta, mis on aluseks paremale vastupidavusele. 

Teadlased märkisid kokkuvõttes, et Eestis on mitmeid ettevõtted, kellel on võimekus toota kuivtoidupakkidesse sobivaid toite. Selleks on vaja läbi viia täiendav toote- ja pakendiarendus ning säilivuskatsed, kuna Kaitseväe kuivtoidud peavad säilima vähemalt kolm aastat.

Toitumisuuringus osales 49 ajateenijat, neist 30 läbis uuringu lõpuni. Osalejad jaotati kahte rühma, millest uuringurühma ratsioonidesse valiti toidud, milles oli rohkem köögivilju ja kartulit, täisteratooteid, kalapasteeti ja -konservi, energiajoogid asendati hematogeeniga, küpsised marjabatoonidega. Kontrollrühma ratsioonid sisaldasid rohkem makaroni- ja riisitoite, komme, küpsiseid ja kreekereid. Üleminekul sööklatoidult kuivratsioonidele nähti muutusi nii ajateenijate toitumises kui ka tervisenäitajates.

Uuringurühmas nähti selget raua, magneesiumi ja kiudainete tõusu kuivtoidu tarbimisel, millest raud korreleerus vere hemoglobiini tõusuga. Samas jäi mõnede B-grupi vitamiinide saamine madalamaks soovitatust. Madalam valkude hulk kuivtoidus on seotud väiksema liha kogusega võrreldes sööklatoiduga. Samas kala hulk väliõppusel suurenes tänu kalapasteedile ja -konservile.

Uuringu “Välitoitlustuses kasutatavate toidupakkide uuringu” tellis kaitseministeerium programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine” (RITA) raames. Projekti eesmärgiks oli selgitada, millised on ajateenijate toitumisharjumused, kahe nädala sööklamenüü detailne analüüs, kuivtoidupakkide toitaineline ja sensoorne analüüs toitumisuuringu läbiviimine ajateenijatega ning soovituste andmine sööklamenüü ning kuivtoidupakkide parendamiseks. 

Projekti rahastati 60 protsendi ulatuses RITA tegevuse 2 raames Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 40 protsendi ulatuses kaitseministeeriumi eelarvest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.