Tervise Arengu Instituudi kampaania “Pane puuk posti” raames märkisid Eesti elanikud esimese kuuga kaardile ligi 10 000 puugi leiukohta ning saatsid puugipanka üle 2000 puugi.
Tänavu mais valmis Tervise Arengu Instituudil ehk TAI-l puugiohtlikke piirkondi näitav puugikaart, mida saavad elanikud reaalajas täiendada. Peale puugi kaardile märkimise on võimalus anda Eesti teadusele panus ja saata puuk TAI puugipanka. TAI viroloogialabori puugipangas hoitakse puuke eri analüüside tegemiseks, sealhulgas haiguste määramiseks.
Eesti elanikud on üleskutse hästi vastu võtnud – juba esimese kahe päevaga oli kaardile märgitud 1500 uut puugileidu üle terve Eesti. Sellele võis kaasa aidata puukidele soodne soe talv, mistõttu võib nende arvukus olla sel aastal tavapärasest suurem. Kas puugid on ka ohtlikumad, ei ole veel teada, kuid analüüsidest peaks see selguma.
Praegu tegeleb TAI puugipank ettevalmistustega ja plaanib laboriuuringutega alustada pärast jaanipäeva, mil on kogunenud analüüsiks piisavalt puuke. Esimesed tulemused on teada juuli alguses.
Kuu pärast kampaania algust jätkub puukide saatmine panka endise tempoga, keskmiselt 50-60 puuki päevas. TAI immunoloogia ja viroloogia osakonna juhataja Julia Geller on rahul, et inimesed teavad väga hästi, kuidas puugid välja näevad: “Siiani on meile ainult paar ämblikku puugi asemel saadetud.”
Samuti on saadetud puugipanka puuke kõikidest arengustaadiumitest, alates alla ühe millimeetristest vastsetest, veidi suurematest nümfidest kuni täiskasvanud puukideni välja. On ka entusiaste, kes on spetsiaalselt puugipanga jaoks käinud lina, putukavõrgu või valge kangatüki abil puuke korjamas ja nii on puugipank saanud 45 puugi võrra rikkamaks.
Puugileide on registreeritud üle kogu Eesti, kõikidest maakondadest, kuid kõige rohkem, ligi kolmandik kõikidest leidudest Harjumaalt. Kõige vähem Järva-, Põlva- ja Valgamaalt. Inimeste teed on puugiga ristunud nii metsas, niidul, karjamaal, raiesmikul kui ka koduõuel või lausa toas. Puugid elavad ka linnas, seal on puugiga kohtumisest teatatud 1385 korral.
Rohkem on puuke leitud lemmikloomadelt kui inimestelt. Lemmikloomadelt on registreeritud 4495 puugileidu kokku 7103 puugiga. Reeglina leitakse lemmikloomalt korraga rohkem kui üks puuk. Üheteistkümnel korral on teada antud, et loomal oli korraga peal üle kahekümne puugi, millest omakorda neljal korral olid puugid looma naha sisse kinnitunud.
Naha sisse kinnitunud ehk juba inimese või lemmiklooma verd imemas, oli puuk veidi rohkem kui pooltel kordadel ehk 4027 puugileiu puhul.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
