Eestis ettevõtte Ragn Sellsi poolt arendatavat põlevkivituha väärindamise projekti esitletakse Glasgows toimuval COP26 maailma kliimakonverentsil neljal eri laval.
Ragn Sellsi põlevkivituha väärindamise projektijuhi Alar Saluste sõnul on projekti tutvustamine kliimakonverentsil nii Eestile, siinsetele teadlastele kui ka projektis kaasalöövatele ettevõtetele kõrgeim võimalik tähelepanu.
“Kui konverentsi keskmes on põletav kliimaprobleem ja seda põhjustavad süsinikuheitmed, siis meie projekt on üks väheseid näiteid sellest, kuidas aastakümneid keskkonda koormavad jäätmed võtta kasutusele toorainena. Piltlikult öeldes võtame põlevkivituhkadest kaltsiumi, seome sinna maailmale palju peavalu tekitava CO2 ja saame materjali, millest toota aknaraame või panna värvina seina,” ütles Saluste.
Tema hinnangul on välja töötatud tehnoloogiast enamgi tähtsam põhimõte, milleks on vajadus kasutada juba olemasolevaid materjale maksimaalselt ning vältida uute kaevandamist.
Ragn-Sellsi ringmajandusprojekt võtab täiendavalt fookusesse energiatööstuse kümnendite vältel tekkinud jääkide ümbertöötlemise. Eesti kogemust kliimaneutraalse tööstuse ja ringmajanduse võimaluste tutvustamisel kliimakonverentsil jagavad ka peaminister Kaja Kallas, president Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.
Põlevkivituha väärindamise projekti esitletakse 1. novembril Maailma Kaubandus- ja Tööstuskoja laval, 2. novembril Põhjamaade laval, 6. novembril Euroopa Liidu laval Eesti-Soome ühisprogrammi raames ning 7. novembril maailma suurimal kliimateemalisel platvormil We Don`t Have Time.
Põlevkivi elektrienergia tootmisest pärit tuhkade ringlusse võtmise lahenduste uurimisel keskendutakse tuhkade keemilisele koostisele ja võimalustele tuhkades leiduvaid keemilisi komponente taaskasutada erinevates materjalitööstustes. Sellised jääkide kasutamise tehnoloogiad aitaksid ühelt poolt vähendada Ida-Virumaa keskkonnakoormust ja teisalt vajadust kaevandada täiendavaid loodusressursse nii Euroopas kui ka maailmas tervikuna.
Tehnoloogia arendustööde eesmärgiks on aastas üle ühe miljoni tonni põlevkivituhajäätmete väärindamine läbi süsinikneutraalse protsessi, millesse kaasatavaid täiendavaid ressursse järjepidevalt taaskasutatakse.
Kaltsiumi tuhast eemaldamisel üle jäävad komponendid nagu räni, alumiinium ja magneesium suunatakse samuti taaskasutusse ning kompaktselt saab antud materjali võtta kasutusele kas inertse täiteainena või madalakvaliteetse täiteainena näiteks bituumeni, betooni või plastitootmisel.
Kuus aastat tagasi käivitatud põlvekivituhkade väärindamise uurimisprojekti jaoks lõi Ragn-Sellsi AS Eestis tütarettevõtte RS-OSA Service OÜ. Praeguseks on ettevõtte juhtimisel loodud teaduslik konsortsium koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega. Uuringute kaasrahastajana on projektiga liitunud ka Sihtasutus Archimedes ning EAS. Ragn Sells on investeerinud projekti ligi 1,5 miljonit eurot.
Koostööd prantsuse ettevõttega
Ragn-Sells teeb koostööd Prantsuse suurkontserniga Tarkett, mille eesmärk on 2025. aastaks töötada välja süsiniknegatiivseid mineraaltäiteained vinüülpõrandate jaoks, kasutades selleks Ida-Virumaa elektrienergia tootmisest pärinevaid tuhajäätmeid.
Eestis on energia tootmiseks kasutatud peamiselt põlevkivi. Selle tulemusena on loodusesse ladestatud ligi 600 miljonit tonni põlevkivituhka. Ragn-Sells on välja töötanud patenteeritud lahenduse, mis muudab tuha tehnoloogia abil ülipuhtaks kaltsiumkarbonaadiks, sidudes seejuures materjali ka suures koguses süsinikdioksiidi.
Tarkett kasutab igal aastal vinüülpõrandate jaoks mitusada tuhat tonni mineraalseid täiteaineid, millest enamik on kaltsiumkarbonaat. Praegu Tarketti kasutatav kaltsiumkarbonaat on juba süsinikuneutraalne, kuid Ragn-Sellsi toodetud kaltsiumkarbonaadiga kaasneb eeldatavasti süsinikunegatiivne jalajälg. Partnerlus Ragn-Sellsiga aitab oluliselt kaasa Tarketti 2030. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele, milleks on kasutada 30 protsenti taas ringlussevõetud toorainetest.
„Tänapäeva ühiskond põhineb loodusvarade jätkusuutmatul kasutamisel. Ragn-Sells on võtnud eesmärgiks tuua rohkem juba kasutatud ressursse tagasi ringlusse. Nende materjaliahelate ühendamiseks peame tegema koostööd väärtusahela teiste kasutajatega, ”ütles Ragn-Sells roupi jätkusuutlikkuse direktor Pär Larshans.
„Tarkett loodab realiseerida antud koostöö kaudu võimalust toota põrandakatteid toorainega, mis aitab kaasa Eesti looduskeskkonna puhastamisele, kogudes samal ajal ka süsinikdioksiidi. Selle tulemusena saab ka meie vinüülpõrandatel olema väiksem süsiniku jalajälg ja suurem ringlussevõetud tooraine osakaal. Tegemist on uuendusliku ja tugeva partnerlusega, mis sillutab teed ringmajandusel põhinevale ja süsinikuneutraalsele ühiskonnale,” ütles Tarketti jätkusuutlikkuse juht Arnaud Marquis.
Kaltsiumkarbonaadil, mida Tarkett praegu kasutab, on juba süsinikuneutraalne jalajälg 0,006 kgCO2eq kilogrammi kohta kogu tarneahela raames. Ragn-Sellsi toodetud kaltsiumkarbonaadiga loodetakse tekitada süsinikdioksiidi negatiivne jalajälg -0,4 kgCO2eq kilogrammi kohta kogu tarneahela raames.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
